Punase Risti vabatahtlik: humanitaartöötajad on konfliktipiirkondades kerge saak ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne. Liibanoni Punase Risti töötajad aitasid hiljuti evakueerida islamistide rünnaku alla sattunud Arsali linna elanikke.
Pilt on illustratiivne. Liibanoni Punase Risti töötajad aitasid hiljuti evakueerida islamistide rünnaku alla sattunud Arsali linna elanikke. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Viimase 20 aasta jooksul on maailm muutunud oluliselt julmemaks ning relvakonflikti piirkondades võidakse tänapäeval vaesuse, korruptsiooni või sõjapealike ahnuse tõttu abikonvoisid rünnata, saatvat personali pantvangi võtta või isegi tappa, tõdeb Punase Risti vabatahtlikuna näiteks Tšetšeeni põgenikele, aga ka Poolas uputuse ja Gruusias põua ajal abivajajatele humanitaarabi kohale toimetanud Kalev Vilgats.

Hiljuti avaldas humanitaartöötajate ründamise intsidentide üle arvet pidav Humanitaartöötajate Julgeoleku Andmebaas (AWSD) raporti, mille kohaselt tõusis eelmisel aastal humanitaartöötajate suhtes toime pandud rünnakute arv 2012. aastaga võrreldes 66 protsenti. Statistika kohaselt hukkus, sai viga või langeks inimröövi ohvriks mullu rohkem humanitaarabi andmisega seotud inimesi kui kunagi varem.

Kõige ohtlikum on olla humanitaartöötaja Afganistanis - 75 protsenti kõigist humanitaartöötajatega seotud vägivallaintsidentidest leidsid eelmisel aastal aset just seal.

Punase Risti vabatahtlike aktiivse sõjakolde keskmesse reeglina ei saadeta

Üks suurimaid ja peamisi organisatsioone, mille kaudu inimesed lähevad ohtlikesse piirkondadesse humanitaarabi jagama, on Punane Rist. Eesti Punase Risti peasekretäri Riina Kabi sõnul rahvuslike Punase Ristide vabatahtlikud reeglina aktiivsetesse kriisikolletesse ei lähe, küll aga kriisijärgsetesse piirkondadesse.

"Kui kuskil on relvakonflikt, siis lähevad kohale Punase Risti vaatlejad. Nemad hindavad olukorda ja siis tuleb kas määratlus, et kas see on riikide vaheline sõda või kodusõda. Vaatlejad jälgivad just tsiviilelanikkonna olukorda - sõdivad osapooled ei tohi võtta sihikule tsiviilelanikkonda ja seda jälgib Punane Rist. Vaatluse põhjal tehakse järeldused, et milline on elanikkonna olukord humanitaarabi vajaduse osas," selgitas Kabi ERRi uudisteportaalile.

Kui riigid suudavad Punase Ristiga kokku leppida ja humanitaarabi töötajate turvalisuse tagada, siis tulevad kohale ka humanitaartöötajad.

"Üldiselt ei taheta abistatava riigi territooriumile abistajana teist riiki. See asi läheb siis poliitiliseks, sellepärast võetakse neutraalne humanitaarorganisatsioon," märkis Kabi.

Asjatut riski Punane Rist heaks ei kiida

Eestis on pikaajalise Punase Risti vabatahtliku kogemusega Pärnu Postimehes töötav Kalev Vilgats, kes 1990. aastatel aitas toimetada humanitaarabi Inguššiasse ning on hiljem abi viinud ka näiteks uputustejärgsesse Poola ja põua käes kannatavasse Gruusiasse.

Vilgats tõdeb, et maailm on muutunud oluliselt julmemaks ja humanitaartöötajad on ründajatele kerge saak.

"Lühidalt öeldes on maailm võrreldes 20 aasta taguse ajaga muutunud oluliselt julmemaks. Tšetšeeni põgenike abistamise kavandamine algas 1994. aasta viimastel päevadel ja sai teoks 1995. aasta varakevadel. Siis koguti peamiselt riideid ja jalanõusid, järgmises saadetises olid juba hügieenivahendid ning lastepesu ja -riided. Toona polnud mul otsest kokkupuudet sõjategevuspiirkonnaga, meie eesmärk olid põgenikelaagrid Inguššias. Seal oli suhtumine Punasesse Risti täielikult lugupidav, ka võimude poolt," meenutas ta ERRi uudisteportaalile.

"Humanitaartöötajate ründamise üks põhjusi on kindlasti selles, et nad on kerge saak. Näiteks Punane Rist ei tee konfliktipiirkondades mingit koostööd ükskõik millise poole relvajõududega, kõik abikonvoid liiguvad vastavalt eelnevatele kokkulepetele kindlaks määratud marsruutidel ilma mingi kaitseta," rääkis Vilgats.

Tema sõnul on Punase Risti humanitaarabiveosed alati vastavalt märgistatud ja neid saatvad Punase Risti töötajad ja vabatahtlikud lähtuvad sellest, et kokkulepped peavad ning neile võimaldatakse takistusteta juurdepääs abivajajatele.

"Vaesuse, korruptsiooni ja erinevate sõjapealike ahnuse tõttu võidakse abikonvoisid rünnata, saatvat personali inimröövida või isegi tappa. Punane Rist on alati deklareerinud, et ei maksa lunaraha, vaid tema inimesed vabastatakse läbirääkimiste tulemusena. Kõige enam, millega Punane Rist saab ähvardada, on oma tegevuse peatamine piirkonnas seoses vägivallaga humanitaartöötajate vastu. Ent seegi pole hea lahendus, sest Punase Risti puudumisel kannatavad just ennekõike põgenikud," ütles Punase Risti vabatahtlik.

Vilgats rõhutas, et Punase Risti jaoks on organisatsiooni esindajate ohutus oluline ning asjatut riski heaks ei kiideta. Samuti aitab riske vähendamine olukorra põhjalik hindamine ja kohalike arvamuste ära kuulamine.

Ida-Ukrainasse saadetava Vene veokikolonni puhul ei suudetud tagada humanitaartöötajate turvalisust

Augusti alguses teatas Venemaa, et Punane Rist aitab neil koordineerida rahvusvahelist operatsiooni, mille eesmärgiks on saata separatistide kontrolli all olevasse Luganski linna humanitaarabi. Ukraina avaldas siis kartust, et abisaadetis on n-ö Trooja hobune, millega püütakse viia hoopis separatistidele relvi ning Punane Rist ei suutnud nende töötajate turvalisuseks vajalikke kokkuleppeid sõlmida. Lõpuks teatas Venemaa välisministeerium, et nad ei kavatse Ukraina piiril tolereerida rohkem viivitusi ning humanitaarabikolonn hakkas Luganski suunas liikuma, saamata selleks Ukrainalt luba.

"Mis puudutab äsjast väga kummalist humanitaarabi aktsiooni Ida-Ukrainas, siis kahjuks on Eesti Punasel Ristil selle kohta usaldusväärset informatsiooni väga napilt. Siiani pole päris selge seegi, kellelt humanitaarabi pärines. Kas Vene riigilt või eraisikutelt? Rahvusvahelise Punase Risti Komitee loobus lõpuks ikkagi konvoid oma tiiva alla võtmast, põhjendades keeldumist puuduliku julgeolekuga. Tegelik olukord näitas, et seda konvoid ei ähvardanud miski. Ida-Ukrainas ei antud saadetist üle Ukraina Punase Risti Seltsi kohalikele osakondadele, vaid seda hakkasid jagama vabatahtlikud tänavalt. Igal juhul väga puudulik ja segane toimetamine," kommenteeris Vilgats.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema