Punase Risti vabatahtlik: humanitaartöötajad on konfliktipiirkondades kerge saak ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne. Liibanoni Punase Risti töötajad aitasid hiljuti evakueerida islamistide rünnaku alla sattunud Arsali linna elanikke.
Pilt on illustratiivne. Liibanoni Punase Risti töötajad aitasid hiljuti evakueerida islamistide rünnaku alla sattunud Arsali linna elanikke. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Viimase 20 aasta jooksul on maailm muutunud oluliselt julmemaks ning relvakonflikti piirkondades võidakse tänapäeval vaesuse, korruptsiooni või sõjapealike ahnuse tõttu abikonvoisid rünnata, saatvat personali pantvangi võtta või isegi tappa, tõdeb Punase Risti vabatahtlikuna näiteks Tšetšeeni põgenikele, aga ka Poolas uputuse ja Gruusias põua ajal abivajajatele humanitaarabi kohale toimetanud Kalev Vilgats.

Hiljuti avaldas humanitaartöötajate ründamise intsidentide üle arvet pidav Humanitaartöötajate Julgeoleku Andmebaas (AWSD) raporti, mille kohaselt tõusis eelmisel aastal humanitaartöötajate suhtes toime pandud rünnakute arv 2012. aastaga võrreldes 66 protsenti. Statistika kohaselt hukkus, sai viga või langeks inimröövi ohvriks mullu rohkem humanitaarabi andmisega seotud inimesi kui kunagi varem.

Kõige ohtlikum on olla humanitaartöötaja Afganistanis - 75 protsenti kõigist humanitaartöötajatega seotud vägivallaintsidentidest leidsid eelmisel aastal aset just seal.

Punase Risti vabatahtlike aktiivse sõjakolde keskmesse reeglina ei saadeta

Üks suurimaid ja peamisi organisatsioone, mille kaudu inimesed lähevad ohtlikesse piirkondadesse humanitaarabi jagama, on Punane Rist. Eesti Punase Risti peasekretäri Riina Kabi sõnul rahvuslike Punase Ristide vabatahtlikud reeglina aktiivsetesse kriisikolletesse ei lähe, küll aga kriisijärgsetesse piirkondadesse.

"Kui kuskil on relvakonflikt, siis lähevad kohale Punase Risti vaatlejad. Nemad hindavad olukorda ja siis tuleb kas määratlus, et kas see on riikide vaheline sõda või kodusõda. Vaatlejad jälgivad just tsiviilelanikkonna olukorda - sõdivad osapooled ei tohi võtta sihikule tsiviilelanikkonda ja seda jälgib Punane Rist. Vaatluse põhjal tehakse järeldused, et milline on elanikkonna olukord humanitaarabi vajaduse osas," selgitas Kabi ERRi uudisteportaalile.

Kui riigid suudavad Punase Ristiga kokku leppida ja humanitaarabi töötajate turvalisuse tagada, siis tulevad kohale ka humanitaartöötajad.

"Üldiselt ei taheta abistatava riigi territooriumile abistajana teist riiki. See asi läheb siis poliitiliseks, sellepärast võetakse neutraalne humanitaarorganisatsioon," märkis Kabi.

Asjatut riski Punane Rist heaks ei kiida

Eestis on pikaajalise Punase Risti vabatahtliku kogemusega Pärnu Postimehes töötav Kalev Vilgats, kes 1990. aastatel aitas toimetada humanitaarabi Inguššiasse ning on hiljem abi viinud ka näiteks uputustejärgsesse Poola ja põua käes kannatavasse Gruusiasse.

Vilgats tõdeb, et maailm on muutunud oluliselt julmemaks ja humanitaartöötajad on ründajatele kerge saak.

"Lühidalt öeldes on maailm võrreldes 20 aasta taguse ajaga muutunud oluliselt julmemaks. Tšetšeeni põgenike abistamise kavandamine algas 1994. aasta viimastel päevadel ja sai teoks 1995. aasta varakevadel. Siis koguti peamiselt riideid ja jalanõusid, järgmises saadetises olid juba hügieenivahendid ning lastepesu ja -riided. Toona polnud mul otsest kokkupuudet sõjategevuspiirkonnaga, meie eesmärk olid põgenikelaagrid Inguššias. Seal oli suhtumine Punasesse Risti täielikult lugupidav, ka võimude poolt," meenutas ta ERRi uudisteportaalile.

"Humanitaartöötajate ründamise üks põhjusi on kindlasti selles, et nad on kerge saak. Näiteks Punane Rist ei tee konfliktipiirkondades mingit koostööd ükskõik millise poole relvajõududega, kõik abikonvoid liiguvad vastavalt eelnevatele kokkulepetele kindlaks määratud marsruutidel ilma mingi kaitseta," rääkis Vilgats.

Tema sõnul on Punase Risti humanitaarabiveosed alati vastavalt märgistatud ja neid saatvad Punase Risti töötajad ja vabatahtlikud lähtuvad sellest, et kokkulepped peavad ning neile võimaldatakse takistusteta juurdepääs abivajajatele.

"Vaesuse, korruptsiooni ja erinevate sõjapealike ahnuse tõttu võidakse abikonvoisid rünnata, saatvat personali inimröövida või isegi tappa. Punane Rist on alati deklareerinud, et ei maksa lunaraha, vaid tema inimesed vabastatakse läbirääkimiste tulemusena. Kõige enam, millega Punane Rist saab ähvardada, on oma tegevuse peatamine piirkonnas seoses vägivallaga humanitaartöötajate vastu. Ent seegi pole hea lahendus, sest Punase Risti puudumisel kannatavad just ennekõike põgenikud," ütles Punase Risti vabatahtlik.

Vilgats rõhutas, et Punase Risti jaoks on organisatsiooni esindajate ohutus oluline ning asjatut riski heaks ei kiideta. Samuti aitab riske vähendamine olukorra põhjalik hindamine ja kohalike arvamuste ära kuulamine.

Ida-Ukrainasse saadetava Vene veokikolonni puhul ei suudetud tagada humanitaartöötajate turvalisust

Augusti alguses teatas Venemaa, et Punane Rist aitab neil koordineerida rahvusvahelist operatsiooni, mille eesmärgiks on saata separatistide kontrolli all olevasse Luganski linna humanitaarabi. Ukraina avaldas siis kartust, et abisaadetis on n-ö Trooja hobune, millega püütakse viia hoopis separatistidele relvi ning Punane Rist ei suutnud nende töötajate turvalisuseks vajalikke kokkuleppeid sõlmida. Lõpuks teatas Venemaa välisministeerium, et nad ei kavatse Ukraina piiril tolereerida rohkem viivitusi ning humanitaarabikolonn hakkas Luganski suunas liikuma, saamata selleks Ukrainalt luba.

"Mis puudutab äsjast väga kummalist humanitaarabi aktsiooni Ida-Ukrainas, siis kahjuks on Eesti Punasel Ristil selle kohta usaldusväärset informatsiooni väga napilt. Siiani pole päris selge seegi, kellelt humanitaarabi pärines. Kas Vene riigilt või eraisikutelt? Rahvusvahelise Punase Risti Komitee loobus lõpuks ikkagi konvoid oma tiiva alla võtmast, põhjendades keeldumist puuduliku julgeolekuga. Tegelik olukord näitas, et seda konvoid ei ähvardanud miski. Ida-Ukrainas ei antud saadetist üle Ukraina Punase Risti Seltsi kohalikele osakondadele, vaid seda hakkasid jagama vabatahtlikud tänavalt. Igal juhul väga puudulik ja segane toimetamine," kommenteeris Vilgats.



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.