Jüri Saar: sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale oleks julgeolekule kahjulik ({{commentsTotal}})

Jüri Saar on Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor ja Vabaraerakonna algatusrühma liige.
Jüri Saar on Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor ja Vabaraerakonna algatusrühma liige. Autor/allikas: (Ülo Josing/ERR)

Alanud nädalal otsustatakse riigikogus Eesti ainukese siseturvalisusega tegeleva koolitus- ja uurimiskeskuse – Sisekaitseakadeemia (SKA) – saatus. See on iseseisva Eesti ajal (1992) loodud õppeasutus, üks väheseid, mis tehti n-ö tühjale kohale ning millel on siiani õnnestunud jääda ellu ja areneda vaatamata regulaarsetele reformituultele ja -tormidele.

Plaan viia SKA senisest asukohast Tallinnas Ida-Virumaale on olnud n-ö laual juba mitu viimast aastat.

Kõige kandvama rolliga osaleb selles ettevõtmises IRL, kes on siiani kõik katsed teema üle ratsionaalselt arutleda summutanud valjuhäälse ja isamaalise liturgiaga SKA Narva piirkonda viimise julgeolekupoliitilisest ja regionaalpoliitilisest tähendusest. Erakond on jutustanud küll kõlavalt Eesti riigi lähetamisest Narva, kuid pole pidanud vajalikuks arutleda akadeemia tähenduse üle Eesti terviklikul haridusmaastikul. Akadeemiat on peetud pigem „käsu korras liigutatavaks mahuks“ kui haridusasutuseks – unustades ära selle asjaolu, et käsu korras sinna piirkonda keegi õppima ega õpetama ei lähe.

Reformipartei on esindanud märksa tasakaalukamat poolt ja räägib ka täna Narvast pigem kui Sisekaitseakadeemia tulevasest praktikabaasist, kus võiks pidevalt viibida arvestatav hulk akadeemia kadette, mis oleks tugev sõnum kohalikele.

Sotsiaaldemokraadid näevad olulisena SKA regionaalpoliitilist tähendust ning toetavad kolimise mõtet tingimusel, et selle hariduskvaliteet ei langeks.

Keskerakonna Narva päritolu „terasest tiib“ toetas juba 2011. aastal tugevalt Sisekaitseakadeemia kolimist Kreenholmi asupaika, pidades silmas just regionaalpoliitilist aspekti ning sinna täiendavate riiklike ressursside toomist.

Sisekaitseakadeemia kolimise või mittekolimise plusside ja miinuste kohta on tehtud eelmise aasta kevadel riigikontrolli analüüs.

Riigikontrolli hinnangul vajab SKA oma tegevuseks kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, kelle leidmine Ida-Virumaalt on keeruline, mistõttu puudub oluline mõju kohalikule tööturule. Makstes Ida-Virumaale tööle mineku eest lisatasu personalile, kes on juba praegu üle Eesti keskmise tasustatud, on see riigile lisakulu, mis ei pruugi majandust elavdada.

Loodavad tugipersonali ametikohad võivad küll kohalikele inimestele pakkuda mõningaid ametikohti, kuid arvestades loodavate töökohtade maksumust oleks riigile odavam luua piirkonda töökohti teisi meetmeid kasutades. SKA õpetatavad erialad ei ole otseselt seotud Ida-Virumaa majanduseluga, mistõttu kooli loodav sünergia jääb kohalikule majandusele väheseks.

Kohalikud ettevõtjad võidaksid SKA kolimisest Ida-Virumaale eeskätt sellest, et kool ostab neilt teenuseid, kuid see ei elavda oluliselt kohalikku majandust ega anna kvalifitseeritud personali erasektorile. Mõningane tulu võib tulla sellest, et kohalikel riigiasutustel on võimalik lihtsamalt leida kvalifitseeritud tööjõudu, kuid see ilmselt ei kaaluks üles neid kulutusi, mida riik teeb SKA kolimisega Ida-Virumaale. Kohalik majanduselu võidaks tunduvalt rohkem, kui tugevdada sealseid juba tegutsevaid haridusasutusi ning suunata raha rohkem haridusasutuste ja ettevõtjate vahelisele koostööle.

Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale pole riigikontrolli kokkuvõtval hinnangul otstarbekas.

Riigikontrolli analüüsist on nüüdseks möödas üle aasta. Äriline olukord on kogu Narva piirkonnas olulisel määral halvemaks muutunud, sest Lääne sanktsioonid ja Venemaa vastusammud teevad Narvast üha enam Euroopa Liidu tupiku.

Eesti riigil on selle kurva olukorra muutmiseks vähe hoobasid. Venemaa firmad venitavad investeeringutega või viivad neid pigem välja, sest täiendavad vastastikused piirangud seavad kahtluse alla kapitalimahutuste tasuvuse. Narvasse väidetavalt juba suuri summasid paigutanud Eesti firmad, mis lootsid piirkonna ärielu elavdumist, on aga sattunud samuti raskesse olukorda. Kreenholmi manufaktuuri ajalooline hoonetekompleks ja Vaivara vallas asuvad Narva Futura uusarendused on kaotanud viimase poole aasta jooksul olulise osa oma väärtusest ja atraktiivsusest. Seetõttu on mõistetav nende omanike lootus, et varalised kahjud kompenseeriks Eesti riik.

SKA tähendust tuleb hinnata ka julgeolekupoliitilises võtmes seoses muutunud rahvusvahelise olukorraga. Kolimismõtte pooldajad väidavad, et Ukraina sündmuste valguses on Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimise julgeolekumõõde muutunud veelgi aktuaalsemaks. Tegelikult on SKA käsitlemine n-ö tugevat jõudu esindava üksusena ebatäpne, sest SKA tähendus Eesti julgeolekule on eelkõige nn targa julgeolekuvõimekuse arendamine. Akadeemia kadettide kujutamine peaaegu et eriväelastena pole adekvaatne ja nende roll Venemaa suunalt lähtuva reaalse julgeolekuohu tõrjujatena oleks marginaalne.

Praeguses julgeolekuolukorras on aeg mõelda Narva piirkonda tegelike lahinguväärtuse ja –võimekusega üksuste viimisele. Sisekaitseakadeemia äraviimine praegusest asukohast Narva oleks riigi julgeolekule kahjulik, sest see hoopis vähendaks SKA koolitusvõimekust ja -taset.

Toimetaja: Rain Kooli



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: