Brüssel paneb täna Eesti teadlased ja ettevõtjad koostöökohti otsima ({{commentsTotal}})

TÜ siirdemeditsiinikeskus.
TÜ siirdemeditsiinikeskus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa pikaleveninud majanduslangusest toibumine on pannud Euroopa Komisjoni ja europarlamenti survestama liikmesriike otsima vahendeid majanduse turgutamiseks teaduse ja innovatsiooni abil. Täna kohtuvad Brüsselis arutelu laua taga Eesti teadlased, eurosaadikud ja ettevõtjad. Eesti teadlased on aga mures, kuna siinsete poliitikute otsused lähevad Euroopa Liidu omadest lahku ning vähem kui kahe aasta pärast on teadus jõudma suurde kriisi.

Eelmisel nädalal tegid Teaduste Akadeemia, Teadusagentuur ja Rektorite Nõukogu avaliku pöördumise, milles toodi välja, et senised teadusrahastamise viis ja summa ei taga teadlaskonna kestlikkust ning seavad tulevikus ohtu Eesti riigi konkurentsivõime. Pöördumisega avaldati toetust haridus- ja teadusministri taotlusele suurendada märkimisväärselt Eesti teaduse rahastamist riigieelarvest järgnevatel aastatel.

Nimelt on teadusrahastuse maht samal tasemel kui aastal 2009, mil majanduslangus oli saavutamas haripunkti. Eelmisel ja sel aastal suurendati ühekordselt paari protsendi jagu osasid rahastamisvahendeid, kuid inflatsioon on viimase viie aasta jooksul teadlasteni jõudvat rahastust kahandanud 15 protsenti.

Selle nädala alguses esitas peaminister riigieelarve riigikogule kinnitamiseks. Teadusele mõeldud eelarverea kohta ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ERRi uudisteportaalile antud intervjuus, et üldjoontes võib riigieelarveläbirääkimistel välja räägitud summaga rahule jääda. Eelmise aastaga võrreldes on miljon eurot rohkem ette nähtud teadlaste palga kasvuks. Tõsi, teadlaste palk tõuseb selle abil vaid kolm protsenti.

Lisaraha on kahe miljoni ulatuses ette nähtud ka näiteks teaduse andmebaasidele, mis on üks olulisi teadlaste töövahendeid. Aastas oleks nende andmebaaside sisseostmiseks ja ülalpidamiseks vaja aga nelja miljonit. Seega kaks miljonit tuleb leida mujalt.

Õpetame noorteadlasi välismaale

Möödunud nädalal tehtud pöördumises tõid teadlased välja ka asjaolu, et praegune rahastamine ei soosi noorte teadlaste jätkamist teaduses. Nimelt on Eestis võimalik taotleda teadustöö tegemiseks kas institutsionaalset või personaalset uurimistoetust. Mõlema toetuse tarvis on aga raha sedavõrd vähe, et rahastuse saavad enamasti pika ja eduka karjääriga teadlased, noortel ja alustavatel teadlastel sisuliselt puuduvad võimalused. Nii ongi värskelt doktorikraadi omandanutel kaks valikuvõimalust: valida teadlaskarjääri asemel mõni muu või minna välismaa ülikoolidesse ja teadusasutustesse.

"Seega, teaduse rahastamise jätkamine tänastes mahtudes viib noorte teadlaste kasvava väljarändeni ning sulgeb Eesti teaduse ja majanduse rahvusvahelistele tipptalentidele. Mõlemad tendentsid on väikeriigi teaduse jaoks hukatuslikud," seisab teadlaste avalduses.

Kuna teadusrahastamise süsteemi muutmine võtab aega, võttis minister Ossinovski n-ö tulekahju kustutamise esimese sammuna ette doktoranditoetuste tõstmise. Kui seni oli doktoranditoetus stipendium, mille pealt makse ei makstud, siis uuest aastast makstakse toetuselt ka makse. Lisaks on riigieelarves ette nähtud raha doktoranditoetuse tõstmine 383 eurolt 422-le.

Minister märkis seal juures, et tegemist on endiselt väga väikese summaga millega noore teadlase palk on vaid pisut kõrgem kui miinimumpalk.

Kuidas aga peaks teadusraha jagama ning kust raha tulema peaks? Teadusraha jagamise süsteemi hindamise osas märkis minister, et ei ole selle valdkonna spetsialist, mistõttu usaldas teadusrahastamise süsteemi analüüsima ja muudatusettepanekuid tegema teadlastest koosneva töörühma kätte.

Kõige kriitilisem aasta: 2016

Teaduste akadeemia juhtimisel tegutsenud töörühm on välja käinud süsteemi, kus oleks võimalik taotleda raha konkurentsipõhiselt, kuid oleks olemas ka baasfinantseerimine ehk riiklikult tagatud raha. Riikliku rahapanuse suurendamisega on muidugi keeruline – endiselt loodetakse eurorahadele ja ettevõtlusele.

Euroopa Liit on aga pisut teisel meelel. Nimelt oodatakse just liikmesriikide riigieelarvest suuremat panustamist – aastaks 2020 peaks teadus- ja arendusraha olema riigieelarves kolm protsenti SKTst.

Selle all on silmas peetud, et kaks kolmandikku tuleks erasektorist, kolmandik riigieelarvest. Seega peaks Eesti riigieelarvest tulema teadusrahastuseks ligikaudu üks protsent. Paaril viimasel aastal on see olnud pisut üle ühe, kuid järgnevatel aastatel kipub alla ühe protsendi jääma ning järgmised aastad tõotavad Eesti teadusrahastuses tulla väga kriitilised.

Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil pööratakse senisest enam tähelepanu sellele, et majandust veaksid eest teadus ja arendus.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Toivo Maimetsa sõnul seisavad Eesti teadusel järgmisel paaril järgneval aastal ees tõsised probleemid, kuna Euroopa Liidu rahastatavad projektid lõppevad aastaks 2016 ning uue eelarveperioodi eelarvest alles taotletakse raha. Euroopa poolsesse rahastusse tekib sellega auk.

Väga suur osa rahast peaks aga tulema ettevõtlusest. Seda, kuidas ettevõtteid ja ülikoole panna omavahel rohkem koostööd tegema, arutatakse täna Brüsselis. Arutelu juhib Toivo Maimets ning diskuteerima on kutsutud Eesti, Läti ja Soome europarlamendi liikmed, teadlased ja ettevõtjad. Eesmärk on anda erinevatele osapooltele võimalus öelda, mida nad teiselt ootavad.

Maimetsa sõnul on Eesti oma näitajate poolest praegu kahe vahel: silmapaistvate teadlaste poolest ollakse heas nimekirjas, teaduspoliitika suundade ja -rahastamise poolest aga suundumas Euroopa kehvemate hulka.



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: