Maavalitsuse nõunik: Rail Balticuta poleks mõtet ka Tallinna-Helsingi tunnelil ({{commentsTotal}})

Illustratiivne pilt tunnelist.
Illustratiivne pilt tunnelist. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna-Helsingi püsiühenduse ehk Talsinkifix projekti tasuvusuuringu eeluuring peaks valmima järgmise aasta veebruariks. Projekti üks tellijatest on Harju maavalitsus, mille arengutalituse nõunik Kaarel Kose sõnul soovitakse eeluuringuga teada, kas projektiga on üldse mõtet edasi minna.

Ta rääkis, et kui Rail Baltic saab valmis, siis annaks see Soomele võimaluse rongidega vedada kaupa senisest kiiremini Kesk-Euroopasse, kuid sel juhul jääks nende jaoks üks lüli - püsiühendus Tallinnaga - puudu. "Rail Baltic on tunneli eeldus, sest see on Läänemere idakalda kõige suurem projekt, mis peaks Ida-Euroopa ülejäänud Euroopaga ühendama. Kui Rail Balticut ei ole, siis pole millestki rääkida," ütles ta Vikerraadio saates "Uudis+".

Kose sõnul võimaldaks Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel kahe linna sotsiaalsed, teaduslikud ja kaubanduslikud potentsiaalid ühendada. Ta tõi näiteks Taani ja Rootsi kogemuse, kus uuringute järgi mõjus kahe linna vaheline püsiühendus mõlema riigi majandusele positiivselt ning ühendas kaht riiki veelgi.

"Faktidele näkku vaadates pole me isegi mitte Läänemere ääres suurlinn, aga kui paneme Helsingiga kokku, hakkab midagi toimuma, me kasvame suuremaks, kui me tegelikult oleme," ütles nõunik.

Tema sõnul oleks Talsinkifix ehitamine järgmise 10-20 aasta perspektiiv, mis mõjutaks otseselt 2,2 miljonit Harjumaa ja Uusimaa piirkonnas elavat inimest.

Toimetaja: Maarja Roon



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: