Geenid mõjutavad kohvijoomist ({{commentsTotal}})

Teadlased üle maailma uurisid, mis on selle taga, et mõnele inimesele piisab ühest tassist kohvist päevas, teine aga vajab mitut tassitäit. Selgus, et kõige selle taga on meie geenid.

Kohvijoomise ja geenide seoste uurimiseks kasutati 130 tuhande inimese andmeid ning oma panuse andis ka Tartu ülikooli Eesti geenivaramu oma andmebaasi 10 tuhande geenidoonori andmetega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõigi doonorite käest küsiti ka, mitu tassi kohvi nad päevas joovad.

"On leitud kaheksa sellist geenivarianti, mis mõjutavad kohvijoomist, tõenäoliselt on neid märksa rohkem. Kui uuringuid edasi tehakse, siis kindlasti tuleb neid rohkem välja. Ka meie andmetest on näha, et need seosed on üsna tugevad. Mina isiklikult olin isegi üllatunud, et geenid mõjutavad seda, kas inimene joob ühe, kaks või viis tassi kohvi päevas, niivõrd palju," selgitas Eesti geenivaramu vanemteadur Krista Fischer.

Geenid määravad ära kofeiini mõju inimesele ja selle, kui kiiresti organism kofeiini lagundab. Seetõttu kestabki mõnel inimesel kofeiini mõju lühikest aega ja vajab juba varsti taas uut tassitäit, mõnele piisab aga ühest hommikukohvist.

Kellele teeb muret, et äkki kohvijoomine tervist kahjustab, siis seda ükski uuring tõestanud ei ole.

"Pigem on niimoodi, et need, kes joovad veidi rohkem kohvi, elavad kauem, aga me ei tea muidugi, kas see seos on põhjuslik ehk kas kohv otseselt seda põhjustab või on asi hoopis selles, et inimene, kes tunneb ennast tervemana, joob ka kohvi meelsamini kui inimene, kellel võib-olla hakkab süda kergesti puperdama ja ta ei tahagi eriti kohvi juua või on arst soovitanud tal seda mitte teha," arutles Fischer.

Üldiselt võib öelda, et eestlased on suured kohvisõbrad, kuid kümne uuringuaasta jooksul oleme hakanud siiski vähem kohvi jooma. Meie seast enim joovad kohvi madalama haridustasemega ning nooremad inimesed, kellel on kolm või enam last.

Toimetaja: Merili Nael



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: