Sofi Oksanen süüdistas Frankfurdi raamatumessil Venemaad soome-ugrilaste rõhumises ({{commentsTotal}})

Sofi Oksanen
Sofi Oksanen Autor/allikas: ERR

Soome tuntud kirjanik Sofi Oksanen pidas Frankfurdi raamatumessil kõne, milles kritiseeris teravalt Venemaa nn koloniaalpoliitikat, mis jätkuvalt rõhub soome-ugri rahvaid.

Oksanen märkis, et Venemaa rõhub soome-ugri rahvaid ehk marisid, neenetseid ja komisid, kes elavad loodusvarade poolest rikastel aladel, vahendas Helsingin Sanomat.

Oksaneni sõnul on soome-ugri keeled ohus eriti Venemaal, kus osad keeled on juba surnud, kirjandusest rääkimata ning selles on süüdi kolonisatsioon, mis on saanud saatuslikuks mõnelegi muule põlisrahvale.

"Marid ja neenetsid istuvad Venemaa naftaväljadel. Komide alade loodusvarad võeti kasutusele Nõukogude Gulagi-laagrite abil, mis tõi kaasa piirkonna venestamise ja komikeelse kirjakultuuri hääbumise," märkis Oksanen.

Oksaneni hinnangul saavad soomlased vist olla õnnelikud, et nende loodusvaradeks on enamjaolt "ebaseksikas mets", samas kui 40 protsenti Venemaa naftavarudest ja teemantidest asub soome-ugri rahvaste asualadel ja see on dikteerinud ka nende äärmiselt rahumeelsete kultuuride saatuse.

Oksaneni peetud kõne oli pealkirjastatud "Jõuluvana räägib soome keelt".

"Ennekõike tuleb meeles pidada, et Jõuluvana emakeel on tõenäoliselt soome või saami, mis on samuti üks soome-ugri keeli. Jõuluvana nimelt elab meie kandis Soome ja Venemaa praegusel piiril asuval tundrul, kuid laste õnneks mõistab ta haritud põhjamaalasena mitmeid keeli," ütles Oksanen.

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: