Pagulasabi juht: Eesti on olnud üks suuremaid Ukraina abistajaid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sergey Dolzhenko/EPA

MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Kristina Kallase hinnangul tuleb Ukrainas enne talve veel üks suurem sisepõgenike laine, mistõttu suureneb riigi abivajadus. Tema kinnitusel on Eesti olnud üks aktiivsematest Ukraina abistajatest.

Kallas külastas hiljuti Ukrainas Melitopoli linnas asuvaid kohalikke ühiselamuid, kuhu kohalik omavalitsus on põgenikud elama paigutanud. Ta rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et pagulaste elamistingimused on kehvad.

Kallas selgitas, et külastas kaht ühiselamut, millest üks oli eraomanduses olev sanatoorium, mille kasutamise eest maksis linn omanikule üüri ja tasus kommunaalkulud. See oli tema sõnul küllalt korralik, kuigi majas ei olnud kööki. "Kohalik omavalitsus pöördus ka meie poole palvega, kas saaksime aidata köögivarustuse ostmisega," märkis ta.

Teine ühiselamu oli aga trööstitus seisukorras. "Ühel korrusel ei olnud minu arvates võimalik elada, sest tubadel ei olnud uksi, kohati olid aknaklaasid katki, köök oli lihtsalt üks suur tühi ruum, ilma kraanikausi ja pliidita ning pesemisruumis oli üks väike kraanikauss, kus tuli kraanist vaid külma vett," selgitas Kallas.

"Kohalik omavalitsus väitis, et nad suudavad talveks midagi teha, näiteks aknaklaasid parandada ja uksed ette panna, aga neil pole raha, et sinna varustust sisse viia. Nad on sunnitud siiski nendesse ruumidesse talveks ümber tõstma 120 inimest, kes täna elavad pioneerilaagrites ehk laste suvelaagrites, kus on olukord aga veel hullem," lisas ta.

Kallase sõnul pagulaste olukord aga süveneb. Ta selgitas, et näiteks on jäämas koduta need inimesed, kes suvel üürisid endale säästude eest korterid, kuid nüüd on väljaviskamise ohus, sest raha on otsa saamas. Ta prognoosis sarnaselt ÜRO-le, et Donetski ja Luganski oblastis tuleb talve lähenedes uus põgenikevool, sest seal piirkonnas pole võimalik talve üle elada, kuna seal on kõik kommunikatsioonid katki - pole küttesüsteemi, vett ja elektrit.

"Kui suvel inimesed suutsid seal kuidagi elada, siis arvan, et talve tulles tuleb seal veel uus põgenikevool, vaatamata sellele, et nii aktiivset sõjategevust seal hetkel ei toimugi," ütles ta.

Kallase kinnitusel on Eesti riik olnud tubli Ukraina aitaja. "Eesti on ilmselt elaniku kohta panustanud Ukraina abistamisse kõige rohkem Euroopa Liidu liikmesriikidest, läbi nii ÜRO kui teiste rahvusvaheliste organisatsioonide. Lisaks sellele on Eesti kodanikud olnud väga tublid. Meil on mitu kodanikualgatust, mille kaudu on võimalik eestlastel aidata ukrainlasi otse," rääkis Kallas.

Ta tõi näiteks MTÜ Eesti Pagulasabi korraldatava kampaania, millega kogutakse pagulaste jaoks raha. "Selle rahaga sõidan ma isiklikult novembri alguses tagasi Ukrainasse ja varustan ruume talveks ettevalmistamiseks, ostan riideid, ravimeid, tekke, patju ja muud, mida on inimestel sealsetes ühiselamutes vaja," kinnitas Kallas.

Ta tõi välja ka võimaluse toetada Ukraina kultuurikeskust, kes aitab haavatuid, samuti MTÜ-d Mondo, kes aitab sisepõgenikke Luganski ja Donetski oblastites, abistada on võimalik ka näiteks MTÜ-d Vaba Ukraina, mis tegeleb armeele meditsiinipakkide ettevalmistamisega. Naiskodukaitse kogub aga võitlejatele ja põgenikele isekootud sokke ja kindaid. Kallas kinnitas, et vähemalt veebiaadressil ukrainaheaks.ee olevad toetusprojektid viivad abi otse hädasolijateni.

Samas tõdes ta, et kuigi MTÜ-le on pakutud palju riideabi, ei ole võimalik seda praegu Ukrainasse transportida, mistõttu on rahaline toetus kiirem ja operatiivsem.

Järgmisel nädalal toimub Eestis Ukraina toetuseks mitu kontserti ja üritust.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: