Kalamehed muretsevad kalavarude külmumise pärast Võrtsjärves ({{commentsTotal}})

Kõige rohkem tuvastati esimesel poolaastal kalapüügirikkumisi. Autor: Postimees/Scanpix

Üle paarikümne aasta taas väga väikseks kuivanud Võrtsjärv on pannud kalamehed muretsema järve kalavarude ja enda tuleviku pärast. Kui eelmine kord vesi nii madal oli, hukkus jää all koos teistega ka kümneid tonne järve sümboliks olevat angerjat.

Möödunud aasta lumevaene talv ja suhteliselt kuiv suvi on Eesti veekogud kokku kuivatanud. Võrtsjärve veetase oli viimati nii madal pea kakskümmend aastat tagasi. Siis, 1996. aasta talvel hukkus kohati põhjani ära külmunud järves hulganististi kalu.

Kuigi veeseis on hetkel sajandivahetuse eelsest rekordist mõnedkümned sentimeetrid ülevalpool on praegune seis pannud sealsed kutselised kalamehed muretsema eesseisva talve pärast.

Võrtsjärve keskmine sügavus on üpris väike, ulatudes vaid 2,8 meetrini. Viimase aasta sademetevaegus on seda veelgi vähendanud, mis tähendab, et väga suurtel aladel on hetkel vaid põlvekõrgune vesi.

Kui Võrtsjärve läänekaldal asuva Valma küla kalamees Leo Aasa veeseisu demonstreerib, võib ta paadisilla alt kuiva jalaga läbi astuda. Aasa ütles, et kui sügiselt vihmasid ei tule, võib samuti palju kalu ära külmuda. Kõige rohkem puudutab see oht temal sõnul angerjat. Selleks, et angerjavaru saaks taastuda, võtab kalamehe sõnul aega umbes 10 aastat.

Mure on tõsine, sest oht kalavarudele tähendab koheselt ka ohtu kalameeste töökohtadele ja elustiilile.

"Kui me angerjast ilma jääme ja muu kala ka otsa saab, siis ei ole midagi teha," rääkis Aasa ja meenutas, et enne eelmist külma olid angerjasaagid kuskil 60 tonni ning pärast külmumist langes saaks 20 tonni peale.

Natuke saavad kalameeste ärevust rahustada teadlased. Hetkeseis vees on põhinäitajate osas väga korralik.

Võrtsjärve limnoloogiakeskuse teadur Lea Tuvikene ütles, et võrtsjärves oli eelmisel nädalal seire. "Vesi on hapnikuga täies ulatuses küllastunud, on jahe ja siis ongi hapniku lahustuvus vees väga hea. Aga hulluks võib ta minna talvel."

Lea tuvikene rõhutab et piakajaalises skaalas Võrtsjärves veetase kõigub umbes 30-aastase rütmiga. "Kui seda tüklit vaadata, siis on just see kõrge vee seisu aeg. Loodame, et need paar madalama vee seisuga ja kuivemat aastat on ajutine nähtus," lisas ta.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.