Rail Balticu areng riigiti on olnud erinev ({{commentsTotal}})

Eesti, Läti ja Leedu asutasid õhtul Riias Rail Balticu ühisettevõtte, hiljem on soovi korral võimalik aktsionärideks saada ka Soomel ja Poolal. Rail Balticu areng on olnud riigiti aga erineva tempoga.

Pikka aega näis, et Rail Balticu ühisfirma loomine Riias nihkub kaugesse tulevikku, sest Lätis ja Leedus on peetud seda justkui eestlaste ja eriti Siim Kallase projektiks. Lätit on enam huvitanud idasuund ja Leedu tekitas segadust nii Vilniuse kui ka ühisfirma loomise juriidilise poolega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teisipäeva õhtul aga kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu valdusettevõtete juhid ministrite pilgu all ühisfirma loomise leppele alla ning kõik plaksutasid Siim Kallase videotervituse lõppedes. Ministrite kinnitusel erimeelsusi riikide vahel enam pole.

"Ütlen ausalt - mina praegu kolme riigi vahel erimeelsusi üldse ei näe. Me oleme läinud kevadest, kui ma tööd alustasin, väga kiirelt edasi. Minul on oma Läti ja Leedu kolleegi kohta öelda ainult kiidusõnu - see koostöö on olnud väga konstruktiivne," rääkis majandusminister Urve Palo.

Siiski on riigiti Rail Balticu areng kulgenud erinevas tempos. Näiteks Lätis pole trassi äärde või alla jäävate maaomanike probleemi veel eriti teadvustatudki.

"Esmalt tahaksime ära kasutada taristu, mis kunagi kuulus või kuulub praegugi raudteele. Loomulikult tekib vajadus ka maade võõrandamiseks ja see muutub oluliseks teemaks. Loodame, et selliseid olukordi tekib vähe, kuid tuleb mõelda, kas võtta vastu vastav seadus," rääkis Läti transpordiminister Anrijs Matiss.

Leedu on teinud palju kompromisse, kuid Vilnius peab jääma projektiga seotuks.

"Vilnius on projektis kindlasti! Kõigil Balti riikide pealinnadel peab olema Rail Balticuga seos. Võimalik, et Vilnius ei jää peatrassile, kuid peab siiski olema kiirraudteega ühendatud," ütles Leedu transpordiminister Rimantas Sinkevićius.

Eesti, Läti ja Leedu teevad ühisfirma aktsiakapitali esimese sissemakse 650 000 eurot riigi kohta. Tegevjuhtkonna leidmiseks korraldatakse rahvusvaheline konkurss, leidmaks Euroopa targemaid kiirraudtee ehitamise ja majandamise asjatundjaid.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: