Europarlamendi valimistel langes järsult noorte osavõtt ({{commentsTotal}})

Euroopa Parlament.
Euroopa Parlament. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Viimastel europarlamendi valimistel langes eelmiste valimistega võrreldes järsult noorte osavõtt, kogu euroliidus tervikuna läksid inimesed kõige enam hääletama tööpuuduse pärast, nii selgus äsjasest valimistulemuste uuringust.

Täna tutvustati Tallinnas Euroopa Parlamendi valimistejärgse uuringu tulemusi, vahendasid ERRi raadiouudised. Eurobaromeetri uuringust andis ülevaate Emori esindaja Aivar Voog.

Voog ise pidas kõige huvitavamaks seda, kuidas on eelmiste europarlamendi valimistega võrreldes muutunud hääletajate vanus. 2009. aastal olid vanuserühmad oma aktiivsuse poolest suhteliselt ühtlased, seekord mitte.

"Nüüd, sel aastal noored olid peaaegu kaks korda passiivsemad kui keskealised ja vanemaealised. Näiteks üle 40-aastaste hulgas oli valimas käinud ligikaudu 40 protsenti ja üle 50-aastaste hulgas oli see 49, siis noorte hulgas oli isegi alla 20 protsendi," rääkis Voog.

Need noored, kes valimas ei käinud, ütlesid Voogi sõnul peamise põhjendusena seda, et nad ei tunneta oma otsuse mõju. "Nad ei saa aru, kuidas tema valik võiks mõjutada Eesti elus midagi," märkis ekspert.

Kogu Euroopas esines seda põhjendust natuke vähem. "Mujal vastati põhiliselt seda, et puudub usaldus poliitika vastu ja poliitiliste jõudude vastu. See oli kõige populaarsem vastus Euroopa Liidus üldiselt," tõi Voog välja.

Ka juhuslik faktor võib valimiste päeval oluliseks saada. Nimelt oli 25. mail Eestis erakordselt ilus ilm, peaaegu 30 kraadi sooja, ja kuna europarlamendi valimisi ei peetud nii tähtsaks kui riigikogu omi ja kohalikke, siis leiti valima mineku asemel muid tegevusi.

Põhjuste hulgas, miks valima mindi, ei olnud Voogi hinnangul riigiti suuri erinevusi. "Esimene on see kodanikutunne, teatakse, et see on kodaniku kohus, käia valimas, ja teine on see, et paljudel on välja kujunenud harjumus, traditsioon ja see oli sarnane. Siin olulist vahet ei ole," selgitas ta.

Poliitilisi põhjusi valima minekuks toodi ka, aga need olid märksa väiksema osatähtsusega, umbes 10 protsenti. Näiteks hääletati seepärast, et Euroopa Liidu mõju maailmas suurendada või osalt ka protestist, näiteks Suurbritannias, kus valimised võitnud Iseseisvuspartei on äge Euroopa Liidu vastane.

Millised olid uuringu põhjal kõige suuremad erinevused riigiti? Voog osutas Lõuna-Euroopale.

"Kõige suuremad erinevused, mis on juba eelnevatest eurobaromeetritest ka tulnud, et Lõuna-Euroopas on hästi palju usaldamatust poliitiliste institutsioonide vastu ja seal paljudel juhtudel, kui ei mindud valima, siis ikkagi selle tõttu, et ei usaldata poliitikat," rääkis Voog.

"Kindlasti Lõuna-Euroopas oli ka teemade osas, mis inimeste jaoks oli oluline enne valimisi kuulda, tööpuuduse teema ikkagi prioriteet number üks," märkis Voog.

Kui 28 Euroopa Liidu riigis kokku oli tööpuudus konkurentsitult esimene teema ja majanduskasv teine, siis Eestis muretseti kõige enam majanduskasvu ja pensionite tuleviku pärast.

Valdkonnad, mis mõjutasid Eesti valija otsust rohkem kui mujal Euroopa Liidus, olid veel euroliidu roll rahvusvahelisel tasandil, energia ja põllumajandus.

Toimetaja: Liis Velsker



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: