Rail Balticu projektijuht: trass puudutab 700 kinnisasja ({{commentsTotal}})

Pärnus puuritakse raudtee alust maad.
Pärnus puuritakse raudtee alust maad. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja arvutanud, et Rail Balticu trassi rajamine puudutab ligikaudu 700 kinnisasja, millest 150 kuuluvad juba riigile.

Rail Balticu projektijuht Miiko Peris ütles Vikerraadio saates „Reporteritund“, et arvestades mahtu, on kinnisasjade arv väike – trassi pikkus on 211 kilomeetrit ja see puudutab ligikaudu 550-600 eraomandis kinnistut, mille puhul tuleb rääkida negatiivsete mõjude kompenseerimisest.

„Arvestades meie teisi kogemusi majandusministeeriumis teeprojektide elluviimisel ei ole see tegelikult suur number. Ei saa öelda, et see on täiesti olematu, sest seal on inimeste eraomand, inimeste kodud, mis on kindlasti ka meile väga olulised. Nendega tuleb tegeleda,“ rääkis Peris.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on hinnanud seda statistikat teiste teeobjektide statistikaga võrreldes, täpsemalt seda, kui kaugele need vaidlused võiks minna ning kui palju maavaidlustest jõuaks kohtusse. Selle kohaselt lahenevad 90 protsenti vaidlustest kokkuleppega.

„See tähendab, et inimesed leiavad riigiga mõistuspärase kokkuleppe, millele nad ise on valmis alla kirjutama. Ja loomulikult on riigi poolt teha, et see kokkulepe isiku suhtes oleks võimalikult mõistlik,“ sõnas Peris.

Perise sõnul jõutakse allesjäänud kümnendikuga mõnega mitmendas ringis kokkuleppele ning mõni vaidlus jõuab ilmselt ka kohtusse.

Valitsusse peaks trassialternatiivid jõudma novembri alguses. 2015. aasta alguses tahab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustada avalikkusele lõplikku planeeringulahendust.

„Mis on arvestanud kõikide kompromissidega, et kas oleme kõigest õigesti aru saanud. Samal ajal läheb lahti ehitusprojekti koostamine,“ rääkis Peris.

Kui kõik läheb hästi, võib ehitustöödega alustada 2017. aastal, realistlikum on Perise sõnul siiski 2018. aasta. Eesti omafinantseering Rail Balticu ehituses on 460 miljonit eurot.

Toimetaja: Mari Rebane



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: