Uuring: laste veebikasutus on nelja aastaga tugevalt muutunud ({{commentsTotal}})

Lapsed kasutavad internetti mobiilsetes vahendites, mis teeb nende tarbitavast sisust ülevaate saamise lapsevanematele keeruliseks.
Lapsed kasutavad internetti mobiilsetes vahendites, mis teeb nende tarbitavast sisust ülevaate saamise lapsevanematele keeruliseks. Autor/allikas: EPA

Euroopa lapsed puutuvad võrreldes 2010. aastaga rohkem kokku vihasõnumitega, anoreksiat või enesevigastamist propageerivate veebilehtede ja küberkiusamisega, selgus täna avalikustatud EU Kids Online uuringu tulemustest.

Uuringus vaadatakse 11-16aastaste laste internetikäitumist ning selles on näha, et viimasel kolmel aastal on toimunud olulisi muutusi. Üha enam käivad lapsed internetis mobiilsete vahendite ehk nutitelefonide ja tahvelarvutitega, mis omakorda tähendab, et vanematel on üha keerulisem hoomata, mida lapsed internetis teevad.

Samuti toovad teadlased esile, et nelja aasta taguse uuringu andmetega võrreldes puutuvad lapsed üha rohkem kokku häiriva internetisisuga, näiteks vihasõnumite ja anoreksiat, enesevigastamist propageerivate veebilehtede ning küberkiusamisega.

Viis ohtu, millest lapsed end kõige enam häirituna tunnevad:

1) Kokkupuude pornograafilise sisuga.
2) Vägivaldne ja agressiivne sisu. Kõige enam tunnevad lapsed end häirituna haavatavate sihtürhmade, näiteks laste ja loomade vastu suunatud vägivalla nägemisest. Seda tajutakse ka reaalse ohuna laste endi vastu.
3) Lapsed näevad video jagamise keskkondades (nt Youtube) kõige tõenäolisemat kohta vägivaldse või pornograafilise sisuga kokku puutumiseks.
4) Poisid kardavad kõige enam vägivaldset sisu, tüdrukud isiklikust kontaktist tulenevat ohtu.
5) Laste mure veebisisu riskide osas tõuseb hüppeliselt 9. ja 12. eluaasta vahel. Nooremad lapsed kardavad rohkem ebasobiva sisuga kokku puutumist, vanemad aga üha enam isiklikust kontaktist tulenevaid riske.

Teadlased on tähele pannud, et lapsed hakkavad internetis käima üha varem ning kasutama selleks üha erinevamaid tehnilisi vahendeid. EU Kids Online projektis osalev Kopenhaageni infotehnoloogia ülikooli teadlane Gitte Bang Stald märgib, et see suurendab oluliselt võimalust puutuda kokku häiriva internetisisuga. Ühtlasi nõuab see lapsevanematelt suuremaid oskusi, et piirata laste võimalusi nutiseadmes tegutseda.

Kuigi üsna sageli arvatakse, et laste varajane kokkupuude arvutite ja nutiseadmetega on arendav, tuleb uuringust välja, et internetis tegutsedes ei tegele lapsed seal sugugi loomingulisust või teadmisi arendavate tegevustega – võimalusi on lihtsalt liiga palju.

EU Kids Online projektis osalev Madalmaade teadlane Nathalie Sonck toob näite, et laste oskused arvutites ja internetis käitumise osas suurenevad kogemusega. Kui lapsed aga hakkavad järjest varem kasutama arvuteid ja nutiseadmeid, peaks pöörama tähelepanu ka juba väikeste laste oskuste arendamisele. Seda aga praegu ei tehta.

Projektis Ühendkuningriiki esindav teadlane Ellen Helsper märgib, et üha enam tuleb ette liigset interneti kasutamist, sinna põgenemist. "See ei aita neil elada õnnelikku elu," ütleb Helsper.

Üks huvitav asjaolu, mis uuringust välja tuli, on aga see, et internetis veedetud aja hulk ei ole otseses seoses negatiivsete mõjudega lastele. Lihtsalt öeldes tähendab see, et kui lapsed veedavad internetis väga palju aega, ei tähenda see automaatselt, et see mõjuks neile halvasti.

Küll aga tuli välja, et neile, iseäranis vanematele lastele, kel esineb tähelepanuvajadus, kes otsivad sensatsiooni või kel on emotsionaalseid probleeme, avaldab internetis veedetud aeg negatiivset mõju ning häirib tervikuna nende igapäevaelu. "Need lapsed, kes on oma igapäevaelus haavatavad, kui nemad õpivad tehnilisi vahendeid paremini kasutama, kogevad nad oluliselt enam negatiivset," ütleb Helsper.

Viis olulisemat leidu EU Kids Online'i uuringust:

1) Mida rohkem lapsed kasutavad internetti, seda enam õpivad nad digitaaltehnoloogia võimalusi ära kasutama.
2) Igasuguse internetikasutamisega ei kaasne laste digitaalsete oskuste areng. Omandatavad oskused sõltuvad laste vanusest, sotsiaalmajanduslikust taustast, soost, vanemate toest ning internetis leiduva kasuliku sisuga kokku puutumisest.
3) Mida rohkem oskavad lapsed ära kasutada digitaaltehnoloogia võimalusi, seda suurem risk on neil kogeda interneti negatiivset mõju. Seetõttu on varasemast üha enam vaja tegeleda riskide maandamisega ja ohtude ennetamisega.
4) Kõik riskid ei too alati negatiivset tagajärge. See, kas last häirib internetis saadud negatiivne kogemus, sõltub osaliselt laste vanusest, soost, sotsiaalmajanduslikust taustast, aga ühtlasi ka oskusest tulla emotsionaalselt häiriva sisuga toime, samuti vanemate ja lähedaste toetusest.
5) Lastel, vanematel, koolil, riiklikul regulatsioonil ning interneti sisu seirel on oluline roll internetiriskide maandamisel.

Eestist osaleb EU Kids Online projektis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut professor Veronika Kalmuse eestvedamisel. Kalmus annab lapsevanematele järgmised soovitused:

1) Toetage laste avastusretki internetis varajasest east alates ning olge kursis virtuaalmaailma võimaluste ja riskidega.
2) Keskenduge laste online-võimaluste ja toimetulekuoskuste suurendamisele.
3) Mõelge vähem riskidele ja keskenduge positiivsele veebisisule ning kaasahaaravatele ja lõbusatele tegevustele.
4) Rääkige lastega regulaarselt sellest, mis tundub neile internetis problemaatiline.
5) Olge konkreetsed ja järjekindlad laste online-käitumist puudutavate ootuste ja reeglite osas.

EU Kids Online on rahvusvaheline projekt, mis on uurinud laste internetikäitumist juba alates 2006. aastast. Selles osaleb enam kui 150 teadlast 33 riigist. Uuringu interaktiivsest lõppraportist leiab nii ülevaate tulemustest kui soovitused laste internetikäitumise riskide maandamiseks.



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: