Professor: kolmandik vanematest on lapse internetikasutuse osas passiivsed
EU Kids Online uuringu kohaselt puutuvad Euroopa lapsed internetis kokku varasemast rohkem häiriva internetisisuga, uuringu Eesti poolse juhi, professori Veronika Kalmuse sõnul on aga Eestis palju lapsevanemaid, kes on oma laste internetikasutuse osas passiivsed.
EU Kids Online värskest uuringust selgus, et 11- kuni 16-aastastel lastel on võrreldes nelja aasta taguse ajaga märgatavalt tõusnud internetis kokkupuude nii vihasõnumite, enese vigastamist propageerivate veebilehtedega kui ka küberkiusamisega. Muutunud on ka vahendid, millega noored internetis käivad - üha enam on kasutusel nutitelefonid ja tahvelarvutid, mille kasutamist on ka lapsevanematel raskem kontrollida kui näiteks kodus lauaarvutit, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kalmus selgitas, et internetis aja veetmine ei pruugi olla alati halb. "See sõltub sellest, mida nad teevad, millistel lehekülgedel käivad, kellega suhtlevad. See sõltub ka lapse perekondlikust ja psühholoogilisest taustast, kui haavatav ta on, kui hästi ettevalmistatud, millised on tema toimetulekustrateegiad, kui palju on vanemad temaga internetist rääkinud," selgitas Kalmus.
Ta tõdes, et kindlasti on probleeme sellega, et vanemad ei jälgi piisavalt laste internetikäitumist ajapuuduse või pädevuse puudumise tõttu. Kalmuse sõnul on siiski küsimus prioriteetides.
"Kui laste internetikasutust võtta tõsiselt, siis kindlasti tuleks selle jaoks leida aega. Sellest saab rääkida ka muude tegevuste kõrvalt. Aga kui tõesti napib endal aega ja pädevust, siis kõigepealt tasub küsida lapse enda käest, kas tal on muresid ja võib küsida ka töökaaslaste või kelle iganes käest nõu," rääkis professor.
Tema sõnul saab kindlasit abi küsida ka koolist, sest koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel selles vallas on veel läbi käimata tee.
Kalmus tõi välja, et paljud vanemad on pannud nooremate laste internetikäitumise jälgimise vanemate laste peale. Viimased on aga paljuski noorematele internetikäitumises eeskujuks. Kalmuse sõnul võib see toimida, et õed-vennad juhendavad üksteist interneti vallas, kuid see võib ka mitte toimida.
"Tihti vanemad õed-vennad naudivad seda rolli ja täidavad seda hästi, kuid tihti nad ei soovi seda teha," lisas ta.
Uuringust tuli välja, et Eesti lapsed erinesid oma internetikäitumiselt muu Euroopa lastest palju. "On teada, et Eesti lapsed on küllalt riskialtid - nad juhivad Euroopa edetabeleid nii küberkiusamises kui ka ülemäärases internetikasutamises. Paljuski paistavad aga silma ka meie lapsevanemad, kelle seas on väga suur variatiivsus - on neid, kes väga aktiivselt tegelevad laste internetikasutuse õpetamise ja suunamisega, aga tervelt kolmandik on suhteliselt passiivsed vanemad," selgitas Kalmus.
Toimetaja: Merili Nael