Erik Gamzejev: mida on erakondadel valijatele pakkuda? ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Veidi rohkem kui sada päeva enne riigikogu valimisi on väga vähe märke erakondade ideede võistlusest, kuidas Eestit paremaks teha.

Valimiste lähenemisest kõnelevad nii tõusev poliitiline temperatuur, ülejooksud ühest erakonnast teise kui ka uute võimalike häältemagnetite jahtimine. Kuid see ei tohiks olla põhiline. Erakonnad peaksid just praegu jõudma tippvormi Eesti arengule uut hoogu andvate lahenduste väljapakkumises.

Praegu esiplaanile upitatud menüüs tuleks aga valijatel teha valikuid hoopis muude asjade põhjal. Valikukohad näivad olevat, kas poliitik on kooseluseaduse pooldaja või vastane ning kes oskab paremini solvuda.

Valimiste lähenedes on tavaline seegi, et erakonnad üritavad üksteist üle trumbata, püüdes tõestada, et just nende pakutavad maksumuudatused jätavad tavakodanikule kõige rohkem raha kätte. Puudutagu see siis Reformierakonna tulumaksumäära vähendamist, IRLi madalapalgaliste maksureformi, Keskerakonna astmelist tulumaksu või sotside plaani tõsta alampalk 800 euroni.

Ei ole kahtlust, et need kavatsused lähevad erinevatele valijate rühmadele korda. Ent kõik sedalaadi plaanid taanduvad laias laastus olemasoleva raha ümberjagamisele. Need ei anna vastust küsimusele, mida teha, et riik tervikuna jõukamaks muutuks.

Samuti ei hakka silma konkreetseid lahendusi pakilistele probleemidele, millele on väsimatult juhtinud tähelepanu nii ühiskonnateadlased kui ka riigikontroll. Rahvastik väheneb ja vananeb. Pealinna ja muu Eesti arengukäärid aina laienevad. Paljude hädavajalike riiklike reformide läbiviimine on takerdunud.

Millal siis veel, kui mitte parlamendivalimiste eel peaksid erakonnad neid lahendusi otsima? Just sellise mõttetöö viljad peaksid olema valijatele otsuse tegemisel peamine kriteerium. Erakondade kodulehtedel leiab aga väga vähe jälgi, et sellega tõsiselt tegeldakse. Vaid IRL eristub mõnevõrra suurema aktiivsusega. Jääb mulje, et erakonnad justkui ise kahtlevad selles, kas sisuliste lahenduste pakkumine valimistel plusspunkte annab.

Tõsiasi on aga seegi, et praegu on valijatele uusi magusaid kompvekke välja pakkuda küllaltki keeruline. Kevadel sündinud võimuliit kulutas oma eelmiste valimislubaduste elluviimiseks olemas olnud varud suures osas ära. Ometigi tuleb nüüd kõigil (kaasa arvatud opositsioonil, kes ennustas, et praeguse koalitsiooni plaanide täitmiseks ei piisa eelarves katteallikaid) välja käia uusi lubadusi, millele tuleb uued hinnalipikud külge panna.

Samal ajal ei ole üldine taust sugugi soodne. Majanduskasvu prognoose kohendatakse väiksemaks. Eksport kahaneb. Pingelises rahvusvahelises olukorras on põhilised märksõnad heitlikkus ja määramatus. Mitmed olulised majandusharud, nagu näiteks põllumajandus, turism, logistika ja põlevkivitööstus, on kergesti haavatavad ja seal on tegu isegi senise taseme hoidmisega. Samas tuleb aga Euroopa Liidu idapiiril paikneval Eestil teha nii kaitsevõime kui ka piiri tugevdamiseks lisakulutusi, mida aasta alguses keegi ei osanud plaanida.

Loosungeid, et tõstame alampalga 800 euroni või viime kodukulud alla, on ju ahvatlev välja paisata. Eesmärgina ei tohiks selles midagi vastuvõetamatut olla. Aga kui reaalses elus läheb sellega samamoodi nagu Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee neljarealiseks ehitamise lubadusega aastaks 2015, siis ei hakka sellest kellelgi kergem. Pigem tekib õigustatud pettumus.

Teades, et tegelikult on nii-öelda vaba raha oma lubaduste elluviimiseks napilt ja bluffimisega on kõik suuremad erakonnad juba korduvalt kõrvetada saanud, võivadki eelseisvate valimiste programmid jääda küllaltki ümmargusteks.

Sellisest stiilist annab märku ka praeguse Reformierakonna ja sotside koalitsioonilepe. Olgugi et selles lepiti kokku näiteks lastetoetuste märkimisväärsed tõusud ja töötuskindluse maksemäära vähendamine, on seal kõvasti ka üldist juttu. Iseloomulik, et näiteks sõna "toetame" esineb tekstis 15 ja sõna "kaalume" neli korda, aga konkreetne sõna "teeme" vaid ühe korra.

Tegelikult peaksid erakonnad just praegu vitriinile asetama võimalikult konkreetsed, ausad ja põhjalikult läbiarvutatud tegevusplaanid. Mis on iga ettepaneku hind ja eeldatav mõju? Kust peaks tulema selleks raha? Kas ja mille jaoks on plaanis võtta laenu? Kust, kui palju ja mille arvelt on võimalik koomale tõmmata riigi kulusid?

Arvestades regionaalpoliitika olulisust, oleks vajalik tuua eraldi välja ka mõned olulisemad kavatsused igas valimisringkonnas, mis oleksid erakonna valimisprogrammi lahutamatu osa.

Erakondadest jääb praegu mulje kui iluuisutajast, kes nelja aasta kõige tähtsamaks võistluseks valmistudes ei harjuta trennis palehigis axel'eid, rittberger'eid ja muid keerukaid hüppeid, vaid paneb rõhku eelkõige välisele. Eeldatakse, et kohtunikelt saab häid punkte sätendava kostüümi, ägeda jumestuse ja haarava saatemuusika eest. Võistluskava võib seevastu raskemaid elemente tegemata kergelt läbi liuelda.

Iluuisutamises niimoodi medaleid ei võida. Ka valimistel võiksid kohtuniku rollis olevad valijad hinnata rohkem poliitikute sisulist meisterlikkust ja vähem kampaaniate efektsust.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.