Kogukond – aktiivse kodanikkonna kasvulava või (odav) teenusepakkuja? ({{commentsTotal}})

Uue Maailma festival Tallinnas.
Uue Maailma festival Tallinnas. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Priit Simson

Kui 1990. aastate lõpus sai poliitiliseks moesõnaks kodanikuühiskond, siis tundub, et uueks moesõnaks on saamas või juba saanud kogukond. Sellega saab väljendada korraga nii traditsioone kui ka innovatsiooni, nii muret rahva kui ka riigi pärast.

Kuid mida rohkem on sõna kasutajaid, seda rohkem tekib sellele erinevaid tähendusi. Ähmastunud tähendus ei ole pelgalt semantiline mure, sellega kaasnevad ka erinevate osaliste (näiteks ministeeriumid, omavalitsused, kogukondlased ise jne) erinevad ootused ja nõudmised kogukondadele.

Varem kesksel kohal olnud geograafilise piirkonna olulisus hakkab ühelt poolt justkui üldse lagunema – näiteks võivad e-kodakondsuse saada ka need, kes pole kunagi Eestis käinud; meie sotsiaalvõrgustike “kogukondadesse” kuuluvad aga inimesed igast maailma otsast. Samas ei ole geograafiline kogukond kuhugi kadunud ning seda määravalt praktilistel põhjustel. Kohalikke probleeme on ikka vaja lahendada, piirkonna elanike tihedam omavaheline suhtlus toob kaasa turvalisema elukeskkonna jne.

Viimaste aastate sisepoliitilisi arenguid jälgides võib (liialdades) öelda, et vaevalt saab kogukond tekkida, kui seda nähakse üha õhemaks muutuva riigi asendajana kohalike funktsioonide täitmisel – kas siis lihtsalt kohaliku elu korraldajana või isegi “teenusepakkujana”. Kohalik kogukond ei ole mitte enam ainult kohaliku kultuurielu elavdaja, vaid ka näiteks tuletõrjumisteenuse, vetelpäästeteenuse ja turvateenuse pakkuja. Viimase “teenuse” puhul ei mõtle ma enam naabrivalvet, vaid “Siseturvalisuse arengukavas 2015-2020” planeeritut, kus kogukonda nähakse politseitöö alusrakukesena.

Kuidas tegelik pilt ootustele vastab?

Linnalabor ja külaliikumine Kodukant on lõpetamas Eesti kogukondade hetkeseisu uuringut, mille käigus küsitlesime rohkem kui 500 kogukonna esindajaid. Osalejate valiku kriteerium oli, et vastajad peavad end ise geograafiliselt piiritletud alal tegutsevaks kogukonnaks – tahtsime teada saada, millisena kogukonnad ennast näevad. Teine oluline uurimisküsimus oli kogukonna ja kohaliku omavalitsuse suhe.

Uuringust selgub, et 58 protsenti Eesti kogukondadest tegutseb ühe küla piires ning koosneb kuni kümnest aktiivsest liikmest, kes suudavad mõne suurema ürituse (talgud, külapidu) korraldamisesse kaasata veel 10-20 inimest. Isegi teades, et enamikus Eesti küladest (ligikaudu 3000-s 4300-st) elab kuni 50 inimest, siis on selge, et kogukonna ja küla vahele ei saa võrdusmärki tõmmata, veelgi vähem saab seda teha kogukonna ja omavalitsuse vahele. Tõsiasja iseloomustab ka tõik, et pea pooled kogukondlastest leidsid, et nende tegutsemispiirkonnas on veel teisigi sarnaseid kogukondi ehk et kogukond on oluliselt väiksem üksus kui omavalitsus.

Kogukondlaste endi arusaamad sellest, milline kogukond peaks olema, on üsna erinevad. Üldiselt eristus kolm kogukonna ideaaltüüpi, mille poole pürgiti.

Esimest tüüpi olid traditsioonidel ja ühistel väärtustel põhinevad kogukonnad, mis üritavad kaasata kõiki kohalikke elanikke. Teist tüüpi olid kogukonnad, kelle eesmärgiks oli esindada ühiseid (või ka kogukonnasiseseid erinevaid) huve, mille põhjal midagi ära teha. Kolmandaks eristus “avatud” kogukonnatüüp, mis koondus peamiselt ühise, uutele liikmetele avatud kooskäimiskoha (näiteks seltsimaja) ümber.

Kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostöösuhe on kahetine. Ühelt poolt on näha, et mida rohkem on kogukondlaste seas omavalitsuse asutuste liikmeid, seda parem on kogukonna rahastus, koostöövõimekus ning teadmised ja oskused. Teiselt poolt aga on paljudes kohtades näha seda, et omavalitsuse ja kogukonna aktiivsed liikmed hoopis võistlevad kohalike tähelepanu pärast: näiteks korraldatakse kaks vastlapidu või laata; või üritatakse enne valimisi külavanemaid iga hinna eest politiseerida.

Mida ootame kogukonnalt?

Sellises segases olukorras muutub hoopis olulisemaks küsimus, millised on üldised ootused kodanikule ja tema iseseisvale algatusele. Milline on kohustuste ja vabaduste vahekord? Arengukavasid küll tehakse, kuid ühiskonnas on läbi rääkimata, kumb on olulisem – kogukond kui aktiivse ja kaasarääkiva kodanikkonna kasvulava või (odav) teenusepakkuja?

Arengukavasid ja ettepanekuid lugedes kipub jääma mulje, et riigi ideaal on täielikult isemajandav ja iseotsustav kogukond. Ise teenib tulu, ise teeb teatrit, ise hoiab korda, võib-olla isegi mõistab kohut. Kas oleme valmis välja ütlema, et see ongi soovitud arengusuund?

Isegi nii kaugele minemata on selge, et koos kogukondadele pandud ootustega muutub oluliseks ka kogukondadele antav võim, võimalus otsustada oma käekäiku oluliselt mõjutavate küsimuste üle – mis praegu on väike või olematu. Piirkondlikku arengut soosivad kohalikud maksuvabastused on seni välja praagitud. Ettevõtlust arendavate elektriühistute ja kohaliku energia tootmine on endiselt lapsekingades. Rail Balticu trassivalikul said kohalikud elanikud teha mikromuutusi.

Ent kui kogukondadel selline võim ka oleks, siis kas seda osataks kasutada?

Ilma kohaliku tasandi väestamiseta kipub suuremate ootuste ja nõudmiste asetamine kogukondade õlule küll sobima neoliberalistliku “õhukese riigi” ideoloogiaga, kuid jääb selleski liialt ühekülgseks ja tsentraliseeritud otsustamise poole kaldu.

Kogukondade hetkeseisu uuringu läbiviimist rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Arvamuslugu on Ühisnädala artiklitesarjast "Kust tuleb kogukonnatunne?". Maakondlike arenduskeskuste, KÜSKi ja sihtasutus Domus Dorpatensise poolt korraldatav Ühisnädal leiab aset käesoleva aasta 24. novembrist 30. novembrini ning selle raames toimub üle Eesti sündmusi, kus tutvustatakse omaalgatuslikke ettevõtmisi ning räägitakse kodanikuühiskonna tähtsusest ja rollist riigi arengus. www.uhisnadal.ee.

Toimetaja: Rain Kooli



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: