Indrek Neivelt: maksukoormuse ümberjagamisest madalapalgaliste kasuks võidavad lõpuks kõik ({{commentsTotal}})

Indrek Neivelt peab kahe panga ühinemise mõju olematuks.
Indrek Neivelt peab kahe panga ühinemise mõju olematuks. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Olles lugenud parteide ettepanekuid maksude muutmise kohta ja nende arvamusi minu ettepanekute kohta, üritan teha vahekokkuvõtte. Konsensus tundub valitsevat vähemalt kahes olulises küsimuses. See on väga hea eeldus reformide tegemiseks.

Esiteks tundub, et parteide vahel valitseb konsensus, et madalapalgaliste kõrge maksukoormus on üks suuremaid probleeme meie ühiskonnas. Sinna alla käib ka nn palgavaesus. Näiteks lubas peaminister oma avaldatud artiklis nelja aastaga tulumaksuvaba miinimumi kahekordistada.

Teiseks on kõik seda meelt, et tööjõumaksud on liiga kõrged ja neid tuleb vähendada. Peaminister on lubanud nelja aastaga vähendada sotsiaalmaksu kahe protsendi võrra.

Kas peaministri plaanil on katteallikaid?

Tsiteerin peaministrit: "Me plaanime tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Lisaks on meil ka plaanid, kuidas seda ja ka pakendiaktsiisi kogumist tõhusamaks muuta, ja see annab kokku ligi kolmandiku katteallikatest. Ja teine kolmandik tuleb sellest, et täiendav majanduskasv toob riigieelarvesse tulusid juurde. Ja kolmas kolmandik – on vaja eelarvekasvu arvelt vähem kulutusi teha, ehk osa sellest plaanist näeb ette kulude kokkuhoidu."

Üritame seda tsitaati lahti mõtestada. Saada esimene kolmandik puudujäävast summast aktsiiside tõusust on reaalne. See võtab kõikidelt inimestelt suhteliselt ühtlaselt maksude langetamisega võidetud raha tagasi. Miks aga mainida pakendiaktsiisi, mida kogutakse tervelt... ma ei tea, 0,01 protsenti eelarvest?

Teise kolmandiku toob riigieelarvesse tulusid juurde majanduskasv ehk tõlgin: riigi palgal olevate inimeste palgakasv on lähematel aastatel väiksem kui nominaalne majanduskasv. Sest kui majanduskasv toob tulusid juurde ja maksukärbete tõttu lähevad need tulud augu katteks, ei saa see midagi muud tähendada.

Kolmas kolmandik tuleb kulude kokkuhoiust. Kui varem riigiasutused koondasid ja hoidsid kulusid kokku ning said selle võrra palkasid tõsta, siis enam ei saa. See läheb üldisesse katlasse ja neil kaob huvi oma tegevust paremini korraldada.

Ei ole just head sõnumid riigilt palka saavatele inimestele.

See plaan ei lahenda madalapalgaliste kõrge maksukoormuse probleemi, vaid teeb näilise peteka. Lubada kõikidele maksude vähendamist – see on võimalik vaid siis, kui majanduses toimub mingi kvalitatiivne muutus. Kindlasti ei kutsu selline maksude kosmeetiline muutmine esile suuri majandusstruktuuri muutusi. Eriti kui arvestada meie peamiste eksporditurgude olukorda ja vananevat elanikkonda.

Madalapalgaliste kõrge maksu probleemi saab lahendada ainult siis, kui ettevõtete ja jõukamate inimeste maksukoormus reaalselt tõuseb. Kõik muu on lihtsalt valimiseelne propaganda a la viieteistkümne aastaga viie rikkama riigi hulka.

Tegelikkuses on asi nii, et kui me tahame teha reforme, mitte lihtsalt kosmeetikat oma maksudes, siis tuleb tegeleda teistsuguse ümberjagamisega. Selleks, et kellelgi saaks maksukoormus väheneda, peab see kellelgi tõusma. Ja see tuleb ka ausalt välja öelda. Muid variante ei ole. Imesid ei sünni, kuigi meile seda enne valimisi lubatakse.

Kulude kärpimisega tuleb tegeleda, aga samas on meil nii palju alarahastatud kohti, et riigi kulude languse peale ei ole mõtet suurt loota. Kui meil oleks tõsine riigireformi plaan, siis parimal juhul suudaksime kogukulud samal tasemel hoida. Aga plaani meil täna ei ole.

Miinimumpalga otsustav tõstmine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine parandab nn palgavaesuse probleemi. Madalapalgaliste inimeste ostujõud paraneb ja elavneb siseturg. Sellest saaks ühekordse efekti, mis kiirendaks järgmisel kahel-kolmel aastal majanduskasvu. Kindlasti väheneks töötajate lahkumine teistesse riikidesse. See oleks lühiajaline efekt. Seoses kulude kasvuga on ettevõtjad koos töövõtjatega sunnitud tegelema uute toodetega ja uute turgudega. Olen veendunud, et ettevõtjad on kiiresti kohanevad inimesed ja saavad sellega suurepäraselt hakkama. Sealt tekib uus tase meie ettevõtluses.

See on minu versioon, kuidas tekitada majanduses uus kvalitatiivne tase. See ei ole kindlasti garantii, et majandus tormiliselt arenema hakkab. Aga kindlasti muudab see meie elukeskkonna paremaks. Ja aru tuleb saada, et maksukoormuse ümberjagamisel võidavad lühiajaliselt peamiselt madalapalgalised, aga keskpikas horisondis kõik.

Toimetaja: Rain Kooli



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.