Valitsus jättis Rail Balticu trassieelistuste vaagimisel Pärnumaa soovid arvestamata ({{commentsTotal}})

Valitsuskabinet andis eile toetuse majandusministeeriumi ja konsultantide esitatud Rail Balticu trassieelistustele. Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas jätkatakse põhjalikumat tööd kahe erineva perspektiivikama trassiga. Pärnumaal jäeti aga kohalike võimude soov arvestamata.

Harjumaal jäid valikusse nii maavanema pakutud lahendus kui Nabala looduskaitsealast idapoole jääv trassikoridor, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rail Balticu projektijuht Miiko Peris ütles, et vabariigi valitsus koos maavanematega pidas mõistlikuks võtta lisaaega, et analüüsida kaks perspektiivikamat trassivarianti veel kord detailideni läbi ning rääkida kohalike elanikega, et leida täiendavaid leevendusmeetmeid.

Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust asutajaliige Vahur Tõnissoo aga leiab, et valitsus jättis eile tegelikult otsuse tegemata. "Harjumaale jäeti alles ikkagi kaks trassi ja mina arvan, et see on poliitiline otsus, selleks et mitte kaotada mõlema trassi ääres elavate kodanike hääli peagi saabuvatel riigikogu valimistel."

Raplamaa osas toetas valitsus maavanema eelistusena välja pakutud trassilahendust 16d, mis viib raudtee Kohila alevikust ja Prillimäe külast veelgi enam ida poole.

Rapla maavanem Tiit Leieri sõnul on maakond valitsuse otsusega rahul, sest maakonnas on kõik trassialternatiivid kokku lepitud omavalitsuste kompromissi tulemusel.

Samas jäeti arvestamata Pärnu maavanema soov viia trass pisut ida poole, mis oleks läbinud vähesema asustusega alasid, tulnud aga 1,8 kilomeetrit pikem. Maavanema sõnul põhjendati tema ettepaneku kõrvalelükkamist vajadusega projektiga kiiremini edasi minna.

"Siin jääb mulle natuke arusaamatuks, kuidas ma kohalike omavalitsuse juhtidele selgitan planeeringu vedajana seda, et Harjumaal on aega analüüsida, aga Pärnumaal on see aeg kahjuks otsas," nentis Pärnu maavanem Andrus Metsoja.

Majandus- ja taristuminister esitab eelistatud trassialternatiivi Harjumaa ja Raplamaa põhjaosas valitsusele tuleva aasta kevadel. Riigikogu valimised toimuvad märtsi algul.

Toimetaja: Sven Randlaid



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: