AK video: puuetega inimeste eestkõnelejad kandideerivad IRL-i ridades riigikokku ({{commentsTotal}})

{{1417773767000 | amCalendar}}

Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajad otsustasid pärast tulutuid algatusi kodanikuühiskonna tasandilt takistada töövõimereformi praegusel kujul vastuvõtmist, et siirduvad ise poliitikasse, kandideerides parteisse astumata 1. märtsil IRL-i nimekirjas riigikokku.

Erinevate huvialagruppide esindajatest kandideerib IRL-i nimekirjas riigikokku eesotsas Tiina Kangro ja Tiia Sihveriga kokku 3-5 inimest, kelle nimesid veel ei avaldatud. "Meie soov oleks, et sisse saaksid mõned inimesed," teatas hooldajate liidu juht ja sotsiaalse kaitse plaani üks autoritest Tiina Kangro. Ta ütles, et osa kandidaatidest istus täna pressikonverentsil ka laua taga.

Puudega inimesed ja omastehooldajad kaalusid pikalt, mida edasi teha, et nende arvamusi kuulda võetaks. Pärast analüüsimist leiti, et uue partei loomine oleks liiga kulukas, üksikkandidaadil oleks aga liiga keeruline riigikokku pääseda.

"Me ei astu Isamaa ja Res Publica Liitu. Me ei liitu erakonnaga mitte liikmeks astumise teel, vaid me liitume nendega valimistel ühises nimekirjas. Meil on oma töögrupp," kinnitas Kangro. Sotsiaalse õigluse töörühm on juba koostöös IRL-i poliitikutega välja töötanud nn Eesti inimeste sotsiaalse kaitse plaani.

Kangro märkis, et erakonnaga valimistel ühinemine tähendab mõistagi sügavat koostööd. "Aga me jääme parteituks," kinnitas ta.

Kangro lisas, et erinevalt paljudest teistest inimestest, kes praegusel ajal pea iga päev teatavad oma minekust poliitikasse, peavad nemad oma töörühma eripäraks ja trumbiks seda, et isegi juhul, kui riigikokku keegi neist ei pääse, jäävad nad igal juhul edasi tegutsema ka kodanikuühiskonna tasandil.

"Piltlikult öeldes, kui meist mõned inimesed pääsevad parlamenti, siis nendel on igapäevane kontakt selle sotsiaalse õigluse töörühmaga, kes omakorda on võrgustikus väga paljude organisatsioonidega," rääkis Kangro. Riigikokku pääsedes ei kao tema kinnitusel kuhugi kodanikutasandi algatused.

Puuetega inimeste esindajad loodavad, et nende kandepind on 200 000 erivajadusega inimest, kellele lisanduvad nende lähedased ja teised kontaktisikud - kokku pool miljonit eestimaalast.

"See ei ole mitte puudega inimeste võitlusvahend iseenda eest, vaid see on riikliku mõtlemise katse," lausus Kangro. Ta selgitas, et oma sotsiaalse kaitse plaaniga ei räägita mitte pelgalt sotsiaaltööst, vaid targast sotsiaalpoliitikast, mis on lahutamatult seotud hariduspoliitikaga, tööturu arengutega, majanduse arenguga, omavalitsuste reformiga, tervishoiureformiga ehk seotud paljude valdkondadega.

Kangro tõdes, et otsus osalusdemokraatiast esindusdemokraatiasse minna langetati pärast pöördumist presidendi poole, kes tõenäoliselt vastuseisust hoolimata töövõimereformi seaduse täna välja kuulutab. Tegu on seega n-ö sunnitud järgmise sammuga, et püüda mõjutada riigis toimuvat juba aktiivses poliitikas.

Puuetega inimesed soovivad parlamenti pääsedes esindada oma kompetentsi ja olla eksperdi rollis. Kangro selgitas, et riigikokku pääsedes ei lahustu nad n-ö ära seal just sel põhjusel, et nad ei lähe riigikokku kurtide või pimedatena, vaid oma põhimõtetega.

Ta märkis, et aktiivses poliitikas on ka praegu ja varem olnud esindatud puuetega inimesi, ent see ei tähenda, et neil oleks teadmisi ja soovi tegeleda sotsiaalpoliitikaga. "Ega see, et keegi istub ratastoolis, ei anna talle veel arusaamist sotsiaalpoliitikast," ütles Kangro.

Kangro tõdes, et teda on ka mitmetel varasematel valimistel erakondadesse kutsutud, küll mitte IRL-i ja Reformierakonda, ent ta leiab, et parem viis on seda teha ühise töögrupina. "Siis me tunneme end kindlamana, me fikseerime kõikide jaoks seisukoha, et meil on väga kindlad põhimõtted," lausus ta.

Sotsiaalse kaitse plaani põhiline eesmärk on huvigruppide esindajate sõnul see, et riik looks võimalused, et kõik inimesed sõltumata oma puudest või tervisehädast saaksid iseseisvalt toime tulla ja vabalt oma elu juhtida. "Poliitikud arvavad juba pikemat aega, et nemad heategijatena teevad viletsamatele kingitusi, õpetavad neid rumalukesi ja aitavad või sunnivad ja panevad nad tööle, aga nii see asi ei toimi," selgitas Kangro töövõimereformi põhimõttelist vale lähtekohta.

IRL-i peaministrikandidaat Juhan Parts ütles, et üks peamisi valearusaamu on, et kui riik loob eeldused ja võimalused kõikidele inimestele sõltumata nende puudest või tervisehädast elus hakkama saamiseks, see see ei ole parempoolne poliitika. Tema hinnangul ühtivad puudega inimeste esindajate vaated ja põhimõtted just nende erakonna parempoolse maailmavaatega.

"See, et luua võimalused ja eeldused, et iga inimene sõltumata oma eluloost või elukaarest saab tegelikult ise hakkama väärikal moel, on parempoolne meede," lausus Parts.

Manifestis "Näoga inimeste poole seisev hooliv Eesti" teatavad puudega inimeste esindajad: "Eesti on arendanud majandust ja riiki, aga on unustanud oma inimesed. Omapäi ja halvasti hooldatud inimvarast on aga ajapikku saanud pidur nii majandusele kui riigi jätkusuutlikkusele."

Kunagi võib-olla tekib ka uus partei

Kangro ütles "Aktuaalsele kaamerale", et täna ei ole mingi uue partei loomine teema, kuid tulevikus, võib-olla järgmiste või ülejärgmiste valimiste ajal võib ka see tekkida.

"Me otsustasime lähtuda sellest, et prioriteet on eesmärk - meil on sõnum, meil on vahendid, millega panustada paremasse poliitikasse, paremasse riigijuhtimisse," sõnas ta.

Toimetaja: Liis Velsker, Priit Luts



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.