Ajakirjanikud "Vabariigi kodanikes": Eestis on liiga palju professionaalseid poliitikuid ({{commentsTotal}})

1. märtsil riigikokku kandideerivad Eesti ajakirjanikud ja meedias töötavad inimesed leidsid ETV saates "Vabariigi kodanikud", et meie praegusel poliitikamaastikul tegutseb liiga palju nn professionaalseid poliitikuid või broilereid, kes hoiavad võimust kinni vaid võimu pärast.

Ajakirjanikud põhjendasid nimekirjas kandideerimist erinevalt.

Sotside nimekirjas kandideeriv telesaatejuht Tanel Talve nentis, et ta ei välista tulevikus erakonnaga liitumist. Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv filmitegija Artur Talvik nõustus saatejuhiga, et teatud tagauks peabki kandideerides lahti olema.

Ajakirjanik Kalle Muuli, kes kandideerib parlamenti IRL-i nimekirjas, põhjendas nimekirjas kandideerimist nii: "Minu mõte on lihtne. Ma küsin valija käest mandaati, kas ta tahab näha mind poliitikas või mitte." Kui valija teda ei vali, siis lubas Muuli jätkata mõnes teises ametis. "Ma ei pea jõuga minema poliitikasse," kinnitas ta.

"Ärme lähtu sellest, et meie läheme parteitutena, vaid lähtume sellest, miks erakonnad ühtäkki on huvitatud võtma enda nimekirjadesse inimesi, kes tulevad mingisuguse sõnumiga," vastas IRL-i nimekirjas kandideeriv ajakirjanik Tiina Kangro.

Kangro rõhutas, et Eesti poliitmaastikul on tühjad kohad, mida üritatakse nüüd täita puuduolevate teadmiste ja kompetentsiga. Ta nõustus Talvikuga, et Eesti on liiga kaua lämbunud nelja partei süsteemis. Just viimasel põhjusel otsustas Talvik kandideerida Vabaerakonna nimekirjas.

Talve leidis, et tema on siiski n-ö naiivne ja arvab, et ka ühega parlamendierakondadest saab koostööd teha.

Kuid miks ei loo ajakirjanikud uut parteid? Muuli leidis, et praegune süsteem on selline, et uuel parteil on raske riigikokku pääseda.

Ajakirjanik Tiina Kangro rõhutas, et ei kandideeri poliitikasse iseenda nimel, vaid esindab laiemat hulka kodanikke, kes leiavad, et Eestis ei ole tekkinud väärikat sotsiaalpoliitikat ning läheb riigikokku nn sotsiaalse kaitse plaani teostama. Poliitikasse minek oli tingitud tema sõnul sellest, et kodanikuühiskonna ehk osalusdemokraatia tasemelt ei võetud puudega inimeste arvamusi kuulda.

"Meil on tarvis see programm transportida poliitikasse," lausus Kangro ja märkis, et seda tehakse ühes oma lepingulise partneriga, kes on IRL.

Sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv Tanel Talve ütles, et kaalus pikalt, kas kandideerida. Tema arvates on meeskonnana kandideerides lootus suurem asju muuta kui üksi minnes.

Ajakirjanik Kalle Muuli nentis, et kõige raskem oli välja murda mugavustsoonist ja astuda samm poliitikasse siirdumiseks. Kõige tähtsam on tema hinnangul jääda iseendaks. "Mul saab täpselt nii raske või kerge olema, kui palju on mul valijaid. Kui sul on 20 000 häält, siis ikka iga mees ei hakka hüppama," märkis ta.

Muuli tõdes, et mingitel aastatel 1990ndatel oli Isamaaliit kahtlemata ta lemmikpartei, kuid ta ei kaalunud kunagi tõsiselt selle erakonnaga liitumist ega mõelnud minna poliitikat tegema. Samuti on ta Isamaaliitu ajakirjanikuna tõsiselt kritiseerinud.

Ajakirjanikud olid siiski ühel meelel, et Eesti poliitikas on liiga palju nn professionaalseid poliitikuid, kes teavad vähe, mis toimub väljaspool elus. Ajakirjanikul seevastu sellist kogemust jagub.

Muuli tõi välja, et väga palju on inimesi, kes on terve elu poliitikas olnud ja pole mujal töötanud ning neil tekib hirm, et mis saab siis, kui "mind ei valitagi tagasi".

Filmitegija Talvik leidis, et võim on koondunud Eestis liiga väikese seltskonna kätte ning riik on ülepolitiseeritud, kõik kohad on parteistunud. "Poliitika on meie ühise ruumi kujundamine," lausus ta.

"Probleem on selles, et hoitakse võimust kinni võimu pärast," lausus Talvik. Poliitika teevad tema hinnangul räpaseks broilerid, kes kohast kramplikult kinni hoiavad, kes ei tee ühiskonna heaks midagi muud peale kohast kinnihoidmise.

Ajakirjanikud nõustusid, et on halb, kui võim jääb pikka aega ühtedesse kätesse.

Talvik lisas, et kandideerib parlamendivälises erakonnas, et lõpetada neljapartei nn tantsisklemine riigikogus. "Võim rikub. Küsimus on, kui kaua sa vastu jõuad panna," märkis ta.

Toimetaja: Liis Velsker



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.