IRL avalikustas valimisnimekirjad ({{commentsTotal}})

{{1418476835000 | amCalendar}}

Tallinnas on esinumbrid Ken-Marti Vaher, Viktoria Ladõnskaja ja Urmas Reinsalu. Peaministrikandidaat Juhan Partsi sõnul on IRLi peamine konkurent eelseisvatel valimistel Reformierakond.

Harju- ja Raplamaal leiab esinumbrite hulgast näiteks Juhan Partsi. Anvar Samost on esinumbriks Ida-Virumaal. Hiljuti poliitikasse läinud teinegi ajakirjanik Maire Aunaste on esinumber Põlva-, Valga- ja Võrumaal.

Endine Tartu ülikooli rektor ja haridusminister Jaak Aaviksoo kandideerib aga Tartu- ja Jõgevamaal. Tartu linnas seevastu on esinumbriks Margus Tsahkna.

Eesti Ekspressi endine ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja kandideerib esinumbrina Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita piirkonnas, kus liidriroll on kuulunud Keskerakonnale ja Edgar Savisaarele, kes tegi seal eelmistel valimistel üle Eesti parima tulemuse ning kandideerib samas arvatavasti nüüdki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ladõnskaja ütles, et paljud poliitilised konkurendid mängivad rahvusteemal, kuid IRL ei kutsunud teda tema rahvuse pärast.

IRLi nimekirjas on ka mitu puuetega inimeste esindajat, keda hiljuti võis näha pikettidel Toompeal oma õiguste eest seismas. Näiteks on Hooldajate Liidu juht Tiina Kangro 125 kohaga üleriigilises nimekirjas 56-s ja Harju- ning Raplamaal neljas, Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver on üleriigilises nimekirjas 65-s ja Haabersti-Kristiine, Põhja Tallinna ringkonnas seitsmes. Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp on üleriigilises nimekirjas 103-s ning Mustamäe- ja Nõmme valimisringkonnas 9-s.

"Me oleme pika-pika sammu edasi astunud, loodetavasti kunagi jõuame ka tõmbelukuni," ütles IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts. See tähendab, et naised-mehed on nimekirjas vaheldumisi.

Parts: IRLi peamine konkurent on Reformierakond

IRL-i peaministrikandidaat Juhan Parts ütles "Aktuaalsele kaamerale", et erakonna põhikonkurent valimistel on Reformierakond, kes viljeleb mugavuspoliitikat ja kelle lauasahtlis on mitmeid tegemata asju, nagu maksureform ja haldusreform.

"Aktuaalse kaamera" küsimusele, miks IRL ise haldusreformi ei teinud valitsuses olles, vastas Parts, et koalitsioonis polnud selles küsimuses üksmeelt.

"IRL on olnud ainus erakond. kes on kümme aastat seda ajanud. Meie mandaat on olnud täpselt, nagu ta on olnud," ütles Parts.

Parts ei arva, et IRL oli koalitsioonilepet kokku pannes liialt nõrk läbirääkija. "Ei, ma ei ütleks. Me kõik oma valimislubadused viisime ellu, aga see oli sisuliselt teema, kus välistati täna Eesti jaoks hädavajalik kaasaegne omavalitsuskorraldus."

Nr 1 Haabersti-Kristiine-Põhja-Tallinn
Ken-Marti Vaher
Liisa-Ly Pakosta
Tarmo Kruusimäe
Maksim Rogalski
Diana Ingerainen
Imre Rammul
Tiia Sihver
Avo Üprus
Tiit Meren
Henrik Aavik
Tiit Riisalo
 

Nr 2 Kesklinn-Lasnamäe-Pirita
Viktoria Ladõnskaja
Sven Sester
Erki Nool
Hendrik Agur
Riina Solman
Kalev Vapper
Lagle Parek
Priidu Pärna
Reet Trei
Madis Päts
Linda Eichler
Illimar von Wiren
Sülvi Sarapuu
Juku-Kalle Raid

Nr 3 Mustamäe-Nõmme
Urmas Reinsalu
Siim Kiisler
Mart Nutt
Evelin Samuel
Urmas Mardi
Andres Öpik
Andres Ergma
Jaak Uudmäe
Tiit Papp
Madis Kübar

Nr 4 Harju-Raplamaa
Juhan Parts
Marko Mihkelson
Andrus Saare
Tiina Kangro
Aivar Riisalu
Lauri Vahtre
Mari-Ann Kelam
Kaupo Rätsepp
Andres Laisk
Kadri Tillemann
Tiit Leier
Jan Trei
Priit Põldmäe
Andres Kaarmann
Reet Roos
Toomas Tõniste

Nr 5 Saare-Lääne-Hiiumaa
Raivo Aeg
Tõnis Palts
Merle Mäesalu
Kaido Kaasik
Georg Linkov
Raimond Lunev
Alar Schönberg
Nr 6 Lääne-Virumaa
Marko Pomerants
Einar Vallbaum
Mihkel Juhkami
Helle Noorväli
Ain Suurkaev
Hannes Mets
Tauno Toompuu

Nr 7 Ida-Virumaa
Anvar Samost
Kaja Kreisman
Andres Noormägi
Ants Pauls
Janek Raik
Risto Lindeberg
Aivo Tamm
Artur Põld
Tunne Kelam

Nr 8 Järva-Viljandimaa
Helir-Valdor Seeder
Kaia Iva
Tiina Oraste
Ando Kiviberg
Priit Värk
Ene Saar
Lembit Kruuse
Marko Tiitus
Kalju Kertsmik

Nr 9 Jõgeva-Tartumaa
Jaak Aaviksoo
Aivar Kokk
Elle Kull
Andres Arrak
Anti Orav
Toivo Peets
Joel Luhamets
Rain Sangernebo
Aare Anderson
Mihkel Kübar

Nr 10 Tartu linn
Margus Tsahkna
Peeter Laurson
Kalle Muuli
Anneli Kannus
Mihhail Lotman
Jüri Kõre
Piret Orav
Karl Kull
Tõnu Lehtsaar
Ene Ergma

Nr 11 Põlva-Valga-Võrumaa
Maire Aunaste
Priit Sibul
Ülo Tulik
Ullo Preeden
Arne Tilk
Kaul Nurm
Kurmet Müürsepp
Marek Mekk
Kalle Vister

Nr 12 Pärnumaa
Annely Akkermann
Andres Metsoja
Rein Kilk
Tiit Matsulevitš
Meelis Kukk
Krista Nõmm
Lauri Luur
Georg Männik
Trivimi Velliste

Toimetaja: Marju Himma, Sven Randlaid



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.