Peaminister Rõivas: Keskerakonna valitsusse võtmine ei ole kindlasti Eesti jaoks hea ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivas loodab ETV-le antud aastalõpuintervjuus muu hulgas, et valimiste eel ei teki erinevate erakondade vahel rahvus- või ajaloopõhist vastandumist. Küll aga ootab ta korralikku debatti julgeoleku teemadel, milles Keskerakonna seisukohad erinevat teiste erakondade omadest "diametraalselt".

Poliitika on täis üllatusi. Oli see [peaministriks saamine] siis tagantjärele vaadates natuke nagu benji-hüpe?

Ei, seda mitte. Kui natukenegi vaadata minu varasemat tööd ja n-ö ettevalmistust selleks ametiks, siis nii see kui olla valitsuse liikmena ametis kindlasti aitab kaasa, kuid kindlasti ka kuus ja pool aastat parlamendi liikmena on kasulik igale valitsuse liikmele.

Vist esimese peaministrina Eestis olen ma ju varem selles majas teises rollis töötanud ja näinud üht varasemat peaministrit väga lähedalt kõrvalt: iga tööpäeva, iga kõige keerulisemat hetke. Nii et see on kõike muud kui üllatusterohke amet selle ameti sisu mõttes.

Aga teemad, mida elu toob, on muidugi alati üllatusi täis.

Sündmuste mõttes on olukord nii maailmas kui ka Eestis olnud nagu Ameerika mäed. Teisalt... sadat kriitikava päeva teile küll ei antud.

Ega küsinud ka. See oli selge, et olukord rahvusvaheliselt on sedavõrd pingeline, et ei saa lubada rahulikult võtmist. Lisaks oli meie valitsusele jäänud ametisseasumisest valimisteni pisut vähem kui aasta ja me seadsime ise endale võrdlemisi ambitsioonikad eesmärgid. Me teadsime, et peame kõik need asjad ära tegema: tööjõumaksude langetamise, lastetoetuste tõusu, tagama selle, et Eesti riik oleks hästi kaitstud, tagama selle, et Eestisse tuleks ka liitlased kohapeale kaitsejõududega...

Kõik need asjad – ka tööjõureform, mille kohta öelda, et see saab olema meie valitsuse suur proovikivi ja vaevalt, et me sellega hakkama saame – vajasid ju praktikas ära tegemist. Nii meie Reformierakonnas kui ka koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid saime päris hästi aru, et mingit rahulikku või kriitikavaba aega ei ole meil mõtet oodata.

Ega see teie tulek valgel hobusel Stenbocki majja kappamine ei olnud. Nii Reformierakond kui ka avalikkus ootas üht teist peaministrit.

Jah, see vastab tõele küll. /// Eks see oli võib-olla Reformierakonna jaoks kõige ootamatum. Mina olin sel hommikul Vikerraadio stuudios, jäin erakonna juhatuse koosolekule natukene hiljaks ja ma ausalt öeldes alguses ei saanud aru, miks kõik nii mornide nägudega on ja Siim paberilt mingit teksti ette loeb.

Loomulikult see oli ootamatu olukord, millest me pidime kiiresti välja tulema ja kus minul oli see koht, kus kas vaadata protsessi kõrvalt või öelda, et nüüd on nii.

Mis ikkagi juhtus Siim Kallasega – kas meedia küpsetas ta ära, kas tema seisukohad ei läinud kokku Reformi tagatoa omadega (nagu on spekuleeritud), oli see mingi kolmanda erakonna salaoperatsioon või veel midagi?

Reformierakond oli selle mõttega vägagi harjunud ning Siimu uuesti omaks võtnud ja valmis nagu üks mees Siimu taga seisma. Selles küll mingit kahtlust ei olnud ja ma arvan, et ka Siim ise selles ei kahelnud.

Kui palju seal oli meie konkurentide käsi mängus... Mul on keeruline öelda. Kui palju isiklikud põhjused, seda tuleb Siimu käest küsida.

Ma arvan, et meil ei ole põhjust täna sellest mingit vimma pidada, et see nii läks. Eks ma saan aru, et Siimu jaoks isiklikult oli see ka raske. Täna ta on uue energiaga Eestis tagasi ja ma usun, et kõik on ju hästi.

Kokkuvõttes Eesti sai väga hea peaministri.

Samas mitmed hilisemad sündmused näitavad, et Siim Kallase te ikka solvasite põhjalikult ära. Ta on [hilisemas intervjuus] rääkinud, et Reformierakonda, mis äsja tähistas oma 20. sünnipäeva, juhitakse autoritaarset ja väikese „tagatoa“ kaudu.

Ma Siimuga pärast seda omavahel rääkisin. Ta on ka öelnud, et kindlasti oli selles intervjuus pool vastust juba ette antud. Nagu te ise teate, on ajakirjandusega ikka nii, et aeg-ajalt keeratakse vinti peale ka.

Ma arvan, et tema kõrvalpilku tasub kuulata ikka ja me oleme seda temaga omavahelises vestluses ka teinud. Olen ka kuulanud, mismoodi tema asju näeb ja kindlasti ei ole põhjust otsida seda, et meil oleks omavahel kuidagi halb läbisaamine või et tema ei hindaks seda tööd, mida mina peaministrina teen. Vastupidi – kui ta ikka pöialt ei hoiaks, siis ta ka nõu ei annaks.

Siim Kallasest presidenti enam ei saa?

Miks mitte?

Ma arvan, et ta oleks igati väärikas kandidaat. Aga noh, neid kandidaate on kindlasti teisigi ja eks seda näitab aeg, millised on poliitilised reaalsused sel hetkel. Iseenesest ma arvan, et tema sobiks presidendiks väga hästi.

Aga räägime veel siis Reformierakonna suurtest [nimedest]. Äripäev nimetas Rain Rosimannust 2014. aastal enim Eesti elu mõjutanud inimeseks. Kas siis Rain Rosimannus on selline sisselülitamata transponderiga lennuk, mis tiirleb kogu aeg Reformierakonna kohal ja vaikselt juhib kõike?

Tegelikult on kaks inimest, kelle nõu ma alati kuulda võtan ja kumbki neist ei ole hall ega kardinal: minu naine ja minu tütar. Nemad on küll need, kes mulle alati nõu annavad ja teatud elulistes küsimustes suudavad ka mind mõjutada ja juhtida.

Aga arvata, et on veel keegi kuskil, kes ametlikus rollis ei ole ja tegelikult asju juhib... ma arvan, et kõik saavad aru, kuidas riik tegelikult toimib, kuidas valitsuse istungitel arutelud käivad, kuidas otsusteni jõutakse... Kõik, kes sellest sisuliselt aru saavad, mõistavad, et need tagatoa-ajad jäid ikkagi sellesse aega, kui peaminister oli Mart Laar – sealt see „tagatuba“ ju tuli, kui nendes ruumides, kus praegu on parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjon (mis on siis peaministri toa taga) käis tohutult tuline arutelu. Mis sellel hetkel oli, ma usun, põhjendatud ja vajalik.

Tänapäeval on poliitika tegemine muutunud ikkagi väga palju läbipaistvamaks ja Reformierakonna „tagatuba“ on meie juhatus ja fraktsioon. Kõik need otsused, mis omavad strateegilisemat kaalu, tehakse selles ringis ja juhatuse koosolekutele on alati ka fraktsiooni liikmed oodatud ja sealt see otsus tuleb.

Arvata, et on veel kuskil mingi salapärane värk... No, ma arvan, et... Jumal temaga, las siis arvavad tegelikult! See on mõnes mõttes ju naljakas ka, et [arvatakse, et] kuskil on mingi kuri geenius, kes kõik välja mõtleb ja tema pärast lähevad kõikidel teistel erakondadel kõik asjad halvasti. Kui neile meeldib see muinasjutt, siis las meeldib!

Ja sellel ei ole midagi pistmist sellega, et Keit Pentus-Rosimannus sai välisministriks?

Keit Pentus-Rosimannus sai välisministriks seetõttu, et ta oli sellele kohale kõige parem kandidaat. Ma olen täiesti nõus sellega, et oleks leidnud küllap häid kandidaate ka väljastpoolt...

Te ütlesite, et mõtlesite pikalt!

Mõtlesin pikalt ja just kaalusin seda, et kas kutsuda kedagi väljastpoolt. Aga arvestades seda, et välisministri vahetumiseks valimisteni oli neli kuud, olin ma suhteliselt kindel, et väljastpoolt inimese toomisega kaasneks ikkagi... see ei ole väga reaalne, ütleme otse.

Samuti ma tunnetasin ka seda, et kuna ma olin – kui soovite, siis autoritaarselt – kutsunud inimesi poliitikasse ka väljastpoolt erakonda vahetult enne seda päris palju (nii Anne Sulling otse ministriks kui ka Maris Lauri), siis olles paljude fraktsiooni ja juhatuse liikmetega arutanud, sain kindla veendumuse, et erakonna jaoks on oluline, et see inimene tuleks erakonna seest. Erakonna seest kõige kindlam toetus oli [mõttel], et Keit Pentus-Rosimannus on see kõige loogilisem valik.

Andrus Ansipiga suhtlete sageli? Nõu olete küsinud?

Olen. Ja suhtlen väga tihti. Ka viimati Brüsselis, kui ülemkogu ära lõppes, käisin Andrusel külas ja rääkisime erinevatel teemadel. Tal ei ole väga võimalik enam aktiivses päevapoliitikas osaleda, ta on nüüd komisjonis sellises rollis, kus amet eeldab, et ta ei saa Eesti asjades väga detailselt kaasa rääkida. Aga mõnedes küsimustes on vaja ajaloolist mälu.

Saite siis Eerik-Niiles Krossi pärast sugeda või ei saanud?

See on jälle hea näide folkloorist.

Me suhtleme sedavõrd tihedalt, et me saame omavahel kõik teemad läbi räägitud, me ei praga teineteisega. Ma saame rääkida ka nendel teemadel, milles me ei ole n-ö hetkest üks kohe [teineteisega] nõus. Saime seda tehtud juba siis, kui oli tema peaminister ja saame nüüd ka. Saame tõesti väga hästi läbi.

Ma ei tahaks Eerik-Niiles Krossist väga pikalt rääkida, sest see on kindlasti üks selle aasta enam ekspluateeritud teemadest – üks analüüs halvem kui teine. Aga siiski – te võtate vastu ühe erakonna tippametniku ja panete ta teatud mõttes trahviroodu. Kas te teate [tema kohta midagi kompromiteerivat] või ei tea?

Kogu see konstruktsioon, et kui kedagi on võimalik šantažeerida, siis ta kutsutakse enda hulka... noh, see on juba konstruktsioonina suhteliselt vigane. Ma usun, et Eerik-Niiles Krossil olid selleks [, et IRList ära tulla,] ikkagi head põhjused. Ta ei tulnud ju üksi ära – IRList on tulnud viimasel ajal ära mitu meiegagi liitunut, teiste hulgas Yoko Alender; lisaks veel mitmed, kes on läinud Vabaerakonda või varem Vabasse Isamaalisse Kodanikku.

Kui me vaatame seda pilti tervikuna, siis – ja ma ei ütle, et mul selle üle hea meel on – need inimesed, kes on olnud Isamaa taustaga, on läinud ära kas poliitikast või IRLi juurest. Ja ma ei arva, et see oleks kuidagi minu või Reformierakonna või Eesti seisukohast hea.

Paljud ei saa siiamaani aru, miks te IRLiga lahku läksite, mida IRL valesti tegi.

See otsus sai ka tehtud juba enne, kui minust sai peaministrikandidaat. Sel hetkel juba kõnelused sotsiaaldemokraatidega käisid. Ka mina olin (küll teises rollis) nendel kõnelustel juba osalenud. Võib-olla see kõige kriitilisem hetk, kus ma nägin, et siin ei ole enam varianti teisi valikuid üldse kaaluda, oli see, kui Urmas Reinsalu ise väga selgelt ütles, et täiesti ebausaldusväärne olukord ja teeme erakorralised valimised. Esinedes pehmelt öeldes läbimõtlemata avaldustega, mis oleksid tekitanud niigi ebastabiilses Euroopa julgeolekukeskkonnas ka Eestis täiendavat ebastabiilsust.

Kuulge, üks selle aasta märksõnadest kindlasti on Reformierakonna „sotsiaalne plahvatus“. Kustkohast see nüüd siis välja tuli? Kas te lihtsalt saite ühel hetkel aru, et teil läheb Euroopa parlamendi valimistel ja järgmistel riigikogu valimistel halvasti või te tõepoolest olete pisut vasakule pööranud?

Milles see sotsiaalne plahvatus nüüd täpselt seisneb?

Lastetoetused, 300 euro siia, miinimumpalk... see tundub nagu mingisuguse teise erakonna agenda.

See, et ühiskond oleks tervikuna sidus ja et ühiskonna heaolu jõuaks kõigini, on kindlasti ka vägagi liberaalne väärtus. See on ka julgeolekuküsimus, et kõik inimesed tunneksid ennast Eestis hästi ja sotsiaaltoetused jõuaksid nendeni, kes neid kõige rohkem vajavad.

Nojah, aga see on... saate aru küll, „lennukilt raha külvamine“ jne.

Vastupidi. Esimene kord, kui Reformierakond hakkas väga tõsiselt tegelema sotsiaalteemadega oli siis, kui tuli vanemahüvitis. See polnud seepärast, et kuidagi raha jagada, vaid sellepärast, et vastata ühiskonna ees strateegilisele küsimusele „kuidas tagada Eesti ühiskonna püsimajäämine“. Sel hetkel peeti seda ka tohutult sotsiaalseks, küsiti „kuidas see võimalik on“, öeldi, et Reformierakond on teinud – muuseas Siim Kallase juhtimisel – tohutu vasakpöörde.

Täna, ma arvan, ütlevad kõik, et väga mõistlik asi, tänu sellele on meil sündivus teatud määral ka kasvanud.

Mitte ainult tänu sellele!

Muidugi mitte ainult tänu sellele. Lapsed sünnivad eeskätt ikkagi armastusest, aga kui sellel armastusel on taga ka kindlustunne, mis tagab, et majanduslikult ei jää pere hätta, siis see loomulikult aitab. Muidugi olen ma kaugel sellest, et arvata, et keegi vanemahüvitise pärast sünnitab – see ei oleks ka õige.

See oli üks selline põhipostulaat. Täna me näeme, et see oli väga hea, aga sellele on jätku vaja. Seetõttu ka just nimelt kolmandate laset mõjusalt toetamine on teadlik valik ja see pole niivõrd sotsiaalne, kuivõrd demograafiline.

Mulle meeldiks, kui erakonnad vaataks ka natuke pikemat perioodi: mis saab 20 või 50 aasta pärast, kas meil on kedagi, kellele oma edukat ühiskonda pärandada, kas meil on kedagi, kellele seda maailma kõige armsamat ja ilusamat riiki hoida? Mina arvan, et meil on, mida kaitsta. Me peame riigi julgeolekusse väga tõsiselt panustama ja meil on ka vaja seda, et Eesti peresid toetada – et igas peres oleks ideaalis kolm last.

Te saite siiski kõvasti kriitikat ja mitte ainult IRLi rindelt, vaid näiteks Praxise analüütik Andres Võrk ütles päris märgiselt, et Reformierakond justkui tahab teha naistest sünnitusmasinad. Sellised „raha kätte“-meetmed ei saa olla ainsad meetmed, mis aitavad.

Kindlasti ei saa olla ainsad, aga kindlasti ka aitavad. Küsimus on väga põhimõtteline. Nii nagu lastetoetuste reformi, mida me tegime veel eelmise valitsuse ajal ja mida me jätkame praeguse valitsusega, mõte oli enim toetada neid peresid, mis riigi tuge rohkem vajavad. Siis on riigi toetus läinud õigemasse kohta ja need, kes riigi tuge vajavad, saavad seda ka efektiivsemalt. Et me ei narrita neid 19 euroga, vaid nad saavad 90 järgmise aasta algusest.

Kui uuringute järgi vaadata, siis need pered, kus on lapsi kolm ja rohkem, siis nendel majanduslik toimetulek muutub järjest aktuaalsemaks ning meie ainuke soov on see, et kolmanda lapse perretulek ei jääks ainult raha taha. See on täiesti teadlik valik ja see on täiesti teadlik vastus sellele, kas me peame midagi tegema selleks, et Eesti rahvas oleks püsiv rahvas või ei pea.

Mina väidan, et peame ja me peame selle nimel kõvasti pingutama. See ei ole üksik asi – me tegelikult soovime lahendada ka lasteaiakohtade järjekorra (see on eeskätt küll Tallinna ja lähiümbruse ning mõnel määral ka Tartu ja lähiümbruse probleem). Me võiksime ju süüdistada Edgar Savisaart, et ta ei saa hakkama, aga sellest ju lapsed lasteaeda ei saa. Heakene küll, tuleme appi, toetame riigi vahenditega, toetame eurorahadega, lahendame selle probleemi ära. Nii et kui noor pere mõtleb, et ei tea, kas peaks lisa muretsema, siis nad ei peaks mõtlema, et ei tea, kas meil on ikka lasteaiakohta või kas me saame majanduslikud küsimused lahendatud.

Räägime veel selle aasta kõige kirglikumatest debattidest: kas te sotsiaaldemokraatidele olete Jürgen Ligi ja Ossinovski juhtumi andeks andnud?

Ma arvan küll. Siin ei ole isegi olnud sellist kohta, kus mina oleks ennast kuidagi solvatuna tundnud.

Te olite n-ö sundviskes.

Ei, see oli Jürgeni enda valik, et käituda meeskonnamängijana, käituda riigimehena ja mitte vaadata oma, isiklikku saatust... ütleme isegi niimoodi, et ta pani isikliku saatuse teatud mõttes tagaplaanile, et meeskond saaks edasi minna. Ma hindan seda väga kõrgelt, ma hindan Jürgen Ligit väga kõrgelt. Ma olen justkui kuskilt lugenud, et Jürgen Ligi on nüüd poliitikast kadunud... Unustage ära! Jürgen ei ole kuhugi kadunud!

Ma väga loodan, et Jürgen Ligi saab väga tugeva mandaadi. Ma väga loodan, et Jürgen ligi on ka tulevikus valitsuse liige. Ta on väga suur väärtus mitte ainult Reformierakonna jaoks, vaid Eesti poliitikas tervikuna. Inimesi, kes võtavad rahandusasju samasuguse kirega nagu tema, on ka vaja. Isegi siis, kui ta mõnikord... noh, ütleb teravalt... siis tema puhul võib olla kindel, et tal on süda õige koha peal.

Kas te võite kinnitada, et teie erakond ei kasuta valimistel seda rahvuse ja ajaloo põhjal vastandumise taktikat? Oli näha, et nii Ligi kui ka Ossinovski võtsid vähemalt lühikeses perspektiivis kasu sellest.

Ma tõesti loodan, et seda teemat sellisena isegi ei püstitata. Üks väga põhimõtteline vastandumine, mis valimistel kahtlemata tuleb, on see, milline on erinevate erakondade suhtumine julgeolekusse. Ja me ei saa üle ega ümber sellest, et Keskerakonna suhtumine on siin diametraalselt erinev. Ma ei kõhkleks öelda isegi seda, et Keskerakonna juhtivpoliitikute – Edgar Savisaar, Vladimir Velman, Mihhail Stalnuhhin, Yana Toom ja mitmed, kes on valimistel saanud hea tulemuse – hoiakud on diametraalselt erinevad sellest, mis on minu suhtumine.

See, et nad ikkagi hea meelega laulavad seda laulu, mis Kremlist ette sokutatakse... ega see mind rahulikult mõtlema küll ei pane ja mõte, et Keskerakond võiks järgmises valitsuses olla, teeb mind päris ärevaks küll.

Kolmene kambakas Reformierakonna vastu on reaalne või mitte?

Ma siiski loodan, et nii IRL kui sotsiaaldemokraadid tegelikult mõtlevad nendes kategooriates, mis on hea Eesti jaoks. Ja Keskerakonna valitsusse võtmine ei ole kindlasti Eesti jaoks hea. Ma ei räägi isegi sellest, kas Edgar Savisaar on peaminister või mitte. Ma ei usu, et nii kaua, kui Edgar Savisaar on erakonna esimees, erakonna põhifookus julgeolekuküsimustes muutuks, et see erakond muutuks Eesti-meelseks ja samu väärtusi kandvaks, mida viimased valitsused on kandnud. Seetõttu ma usun, et igasugune Keskerakonna valitsusse kaasamine ei ole Eesti seisukohast õige.

Mina olen erakonna esimehena ja peaministrina välistanud selle, et Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga valitsuse tasemel koostööd teha. Ma loodan, et ka teised erakonnad on valmis sellele küsimusele selgelt vastama, kas Savisaare poliitika toetamine tuleb kõne alla või mitte. Minu arvates see ei peaks olema Eesti tee.

See aasta on kõhklemata ka luureaasta. Kas te seda legendaarset [Vene telekanali] NTV saadet olete näinud[, kus endine KGB ja kapo töötaja Uno Puusepp väitis, et oli FSB agent]? Filmiks ei paindu keel seda nimetama...

Nojah, see on näide Vene propagandast. Nad ei kõhkle kindlasti mitte millegi ees, et näidata Eesti ametkondi halvas valguses. Mina ei nimetaks seda ka filmiks. Kunagi olid väga populaarsed žanrid telelavastused – võib-olla oleks see täpsem žanrimääratlus.

Kas te olete aru saanud, miks selline infooperatsioon ette võeti – see on ju selge, et see ei ole ühe telekanali uurimistöö?

Küll aeg annab arutust. Igal sellisel asjal on kindlasti põhjus. Küllap on siis Eesti kaitsepolitsei või mõne teise ametkonna kaudu astunud ka Venemaa jaoks mingitele konnasilmadele, mis teevad haiget ja see on võib-olla vastureaktsioon. Me saame rohkem teada siis, kui prokuratuuri alustatud kriminaalmenetlus on kuhugi jõudnud. Kõik need asjad tuleb üle kontrollida ja enne seda, kui Eesti oma ametkonnad ei ole ise seisukohta kujundanud, suhtuksin suure reservatsiooniga sellesse, mida ükskõik millises Vene kanalis räägitakse.

Kas Eesti on teinud kõik, et Eston Kohver pääseks koju?

Ma usun küll.

Milline on šanss?

Ma olen optimist, aga selles küsimuses pole ma naiivne. Raske on, me peame jätkuvalt tööd tegema igal tasandil, aga ma usun, et inimesed mõistavad, et iga samm ei saa välja paista. Teatud töö on selline, mida tehakse kuluaarides. Me tuletame ka kogu aeg meelde oma liitlastele, et see küsimus on jätkuvalt lahenduseta ja me soovime, et rahvusvaheline kogukond oleks meie selja taga.

See, et see juhtus kohe pärast Obama visiiti, ei olnud juhuslik?

Ma ei usu väga juhustesse. Kui me näeme, et seal teatud sümboliväärtus on, siis küllap on seal ka midagi taga.

No spekuleerime koos – Obama oli just Tallinnas öelnud, et Eesti ei kaota kunagi iseseisvust...

Ja tal on õigus.

...ja seda rõõmu võeti meilt vähemaks juba üks päeva hiljem.

Seda ta kindlasti vähemaks ei võta. Kui on kahe ametkonna omavahelised suhted, kontakt piiril ja seal läheb midagi halvasti, siis on see loomulikult probleem, aga kindlasti ei ole see küsimus Eesti riiklikust iseseisvusest.

Võib-olla oleme me oma sisejulgeolekut liiga õhukeseks kärpinud?

Ei, ma ei arva seda. Küll aga arvan ma, et nii sisejulgeolek kui ka julgeolek tervikuna väärib rohkem tähelepanu, väärib prioriteediks olemist ja seda me oleme ka teinud juba praegu, nii palju kui meil on olnud võimalik seda suhteliselt piiratud aja jooksul teha. Aga ma arvan, et see peab ka jätkuma ja ma väga loodan, et ka lähenevate valimiste käigus julgeolekudebatt saab ka hoo sisse. Ma kohati tunnen üleolevat suhtumist julgeolekusse – et need teemad korraldavad ennast kuidagi ise ära.

Ei korralda nad midagi. Me peame ise rääkima ja mõtlema, kuidas me saame Eestit veel paremini kaitsta nii riigikaitselises mõttes, sisejulgeoleku kui ka majandus- ja energiajulgeoleku mõttes.

Täismahus intervjuud peaministriga on võimalik vaadata artikliga liidetud videost.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ETV



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.