Eiki Nestor: soovin, et iga töötav inimene saaks väärikat tasu ({{commentsTotal}})

Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles oma uusaastatervitus Eesti Televisioonis, et tema kõige suuremaks uusaasta- ja tulevikusooviks on, et kõik Eesti tööinimesed saaksid oma palgaga hakkama.

Head uut aastat Teile kõigile! Siiralt ja südamest. Loodan, et olete hästi puhanud.

On siis läinud see eelmine aasta. Ärev ja tõsine. Aasta, kus me üle mitme aja jäime uuesti mõtlema, et mis meist saab ja kuhu see maailm meie ümber pööramas on.

Paarkümmend aastat tagasi oli ju üldine joovastus ja kindel usk, et vabad inimesed vabas Euroopas on lõplikult võitnud. Et võimu nimel püsse enam ei lasta ja ilmsüüta inimesed ei pea siinkandis enam hukkuma.

Nüüd on see vaimustus kadunud. Kuu aega tagasi käisin Berliini müüri muuseumis. Üks jupp müürist on alles jäetud ajaloo tarbeks. Et me ei unustaks. Seal jäingi piiriületamise kahtluse tõttu maha lastud inimeste pilte vaadates mõtlema, et mis siis meiega õieti toimunud on. Täna on kuidagi tunne, et saime riigi ja rahvana üle Berliini müüri vabasse maailma. Ja ei midagi rohkemat, sest see müür on jätkuvalt olemas, kuigi enam mitte Berliinis.

Me oleme valinud poole ja meie jaoks ainuvõimaliku poole. Meil on sõbrad ja me ise oleme liitlased. Meie julgeolek pole kunagi olnud nii kindlatel alustel kui täna. Ja vabaduse nimel tuleb teha pidevalt tööd, see töö ei lõpe tegelikult kunagi.

Aga eks eelmisest aastast jää meelde ka rõõmsamaid hetki. Meil näiteks kolmeseks saanud lapselaps sai joonistamise selgeks. Kuidagi äkki ja kõigi üllatuseks. Vaatad neid pilte ja imestad, mida üks selles vanuses tüdruk tähele paneb. Sest vanaema ja vanaisa on piltidel nii nagu ikka. Käed ja jalad ja nii edasi. Aga kohe saab aru, kumb on kumb. Sest vanaemal on ripsmed ja vanaisal mitte. Kuidas ta selle peale tuli, ei julge küsidagi, sest nii ju on.

Nii soovikski, et uuel aastal me märkaks oma järeltulevat põlve rohkem. Kui lapsed kasvavad, on ju pidev häda, et neile ei jätku nii palju aega , kui tahaks. Ja kui nad on suureks saanud, on neil sama mure meiega. Võtke seda aega oma lähedaste märkamiseks ka siis, kui seda leida pole võimalik. Lihtsalt võtke. Ja kõik.

Lapsed on ju nutikad ja märkavad rohkem, kui me oskame oodata. Nad saavad aru, et päkapikud on selleks hooajaks oma töö teinud. Aga ma tean ka seda, et Eestimaal on täna palju lapsi, kellel süda kripeldab. Ja mitte selle pärast, et päkapikud sussi sisse enam kommi ei too. Vaid sellepärast, et ema või isa on juba kotti pakkimas, et tööle ära sõita. Suuremasse linna, Soome või veel kaugemale. Värviline mänguasi jõulukuuse all teeb kindlasti meele rõõmsaks. Kas aga selle hind pole pere jaoks liiga kõrge? Me ei taha ju, et kolmeaastased joonistama õppides kujutaksid isa, kellel on igal pildil kohvrid käes?

Siinkohal ongi paslik rääkida Eesti edust. Ka mina arvan, et meil ongi äge riik, maailma parim paik elamiseks. Võrreldes saatusekaaslastega on meil põhjust olla uhked. Selle edu põhjus aga ongi olnud selles, et me pole olnud rahul sellega, mis on. Oleme otsinud ja läinud edasi. Eesti edu alus on rahulolematus!

Kindlasti on põhjendatud küsimus, kas meie majandus on valmis selleks, et oluliselt palku tõsta. Aga ärge unustage ka ära, et surve kõrgemate palkade poole omakorda viib edasi ka majandust. Sunnib tegema targemat tööd. Selleni ei jõua me kuidagi ilma ühiste pingutusteta. Minu suureks, minu kõige suuremaks uusaasta ja tulevikusooviks ongi see, et kõik Eesti tööinimesed saaksid oma palgaga hakkama. Et neil seejuures oleks aega ka tegelikult olulisteks asjadeks. Olla koos perega, lugeda raamatuid ja kuulata muusikat, teha sporti, kasvatada kaktuseid, minugi poolest. Et mitte keegi ei peaks tasuvama töö leidmisel lahku kolima ja lapsi omapäi jätma. Ma soovin, et iga töötav inimene saaks väärikat tasu, mis võimaldaks mõistlikult toime tulla.

Ja üks uusaastasoov on mul veel. Eesti on selline hubane ja väike riik. Soovin, et kõik siin elavad inimesed tunneksid end koduselt. Ka need, kes enamusest mingil põhjusel erinevana loodud. Meie inimesed kõik! Ärme oleme tigedad!

Soovin teile veelkord head uut aastat. Soovin, et see aasta tuleks parem nii teie isiklikus elus, kui meie ühisele kodusele Eestile. Sest siin me elame ja teisiti me ei saa.

Toimetaja: Heikki Aasaru



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.