Alari Rammo: vähem reegleid, vähem riiki, rohkem põhjust usaldada ({{commentsTotal}})

Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja.
Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja. Autor/allikas: ERR

Aasta esimene poliitikakommentaar pakub kerge ülevaate sellest, mida soovisid kolm tarka meile uueks aastaks.

Igal kõnelejal, minulgi siin, on alati kaks põhikatsumust. Esiteks leida üles need teemad ja rõhuasetused, mis kuulajat kõnetaks. Teiseks püüda öelda midagi head. Kipub meelele ju ikka pigem kõik, mis viltu või veel tegemata.

Nii alustaski president Ilves kindla peale minekuga, meenutades laulupidu ja Rasmus Mäge, sest kellele need ei meeldiks. Vähemalt eestlaste seas. Järgnes jutt julgeolekust ja siis eneseabi, et me püsiks ikka tragid ja ärksad.

Sama skeemi järgis oma pöördumises ka riigikogu esimees, salvestades selle küll hämaral Kalamaja ristmikul. Ju ta püüdis kehastuda inimeseks tänavalt, ehkki mõjus pisut kui krimireporter.

Kuulajaga ühiseid väärtusi otsis Eiki Nestor ikka tööinimese kaudu, rääkides rohkem lastest. Kellele siis lapsed ei meeldiks, aga pigem kipub meie häda olema endast erinevate kui oma lähedasiga.

Mõlemad riigijuhid ei saanudki mööda mullusest sallivuse teemast, pannes südamele üksteist ikka rohkem austada. Et keegi Eestis ei tunneks, et ta on vale või võõras.

Kuigi president tõi ka välja, et on valimiste aasta ehk nõudliku kahekõne aeg, siis astroloog Edda Paukson ütles telekas justkui möödaminnes, et tänavusel lamba-aastal ei tasu olulisi otsuseid ülepea teha. Eks igaüks otsusta ise, kumba ta kuulab, aga mööda me valimistest ei saa.

Esimene pool aastast kulgeb nüüd kui pidev laadapäev. Parteid püüavad rahvale kõike müüa, pärast valimisi omavahel osta ja vahetada ning siis enne jaanipäeva kiiruga põhilubadused seadusse valada. Justkui läheks need muidu sügiseks halvaks.

Mõni teeb head äri, müüb maha kogu mitme aastaga toodetud kraami ja kapitali. Teisele jääb kaup kätte – ju oli konkurendil parem hind, jutt lobedam või nägi ostja petukauba läbi. Mõnd tüssatakse kvaliteedi, mõnd hinnaga, kolmandal näpatakse terve rahakott, litsidel ja koertel on suur pidu. Laat mis laat.

Kahekõnet poliitikutega peavad valijad tõesti pidama, ent kipun nõustuma selle suure mõtlejaga, kes ütles, et kui valimised midagi muudaksid, oleks nad keelustatud.

Juba on tehtud hulk ennustusi, et suurt midagi ei muutu ja uusi erakondi parlamenti ei pääse. Konkurentsitunne ja väike hirmgi on suurparteidele tervistavad, aga laeva kurssi paar pagi vaevalt muudavad.

Pole ühiskonnas praegu erilisi pingeid, mis tõstaks valimisaktiivsust. Pole meie suur vaenlane ka enam Reformierakond, mõni nõme minister või parteid üldse, elu on kuidagi tavaline. Pole ka pisierakondades säravaid tähti. Tuntumad nimed kipuvad olema juba kogenud poliitikud, kes uut kultuuri vaevalt loovad. Ka suurparteidega liitunud uutest nägudest on telerist tuttavad üsna vähesed.

Kuigi Nestor salvestas oma uusaastatervituse kunagi revolutsionäär Ivan Rabtšinski nime kandnud tänaval, siis ka sotsid valimistel revolutsiooni ilmselt ei tee. Valitsuses ollakse ikkagi kellegagi koos, praegu Reformierakonnaga aupaistet enam-vähem viisakalt jagades.

Kindlasti ei pea ma valimisi mõttetuiks, lihtsalt ühtede valimistega ei muutu kunagi midagi, ja kui muutubki, siis tõenäoliselt halvemaks.

Mida ma valimiste kõrval ei väsi aga küsimast ja soovimast, on ikka see, kui palju igaüks meist näeb end selle muutuse osana. Kui palju me iga päev ühistele asjadele mõtleme, oma soove väljendame ja midagi ise ära teeme.

Et meid on pagana vähe, pole niisama sõnakõlks, turu või maksubaasi probleem. Nagu teaduste akadeemia president Tarmo Soomere Sirbis tõdes, tuleneb sellest märksa suurem surve üksikisikute käitumisele ja suurem vastutus igaühe õlul. Kodanikukohustus olla aktiivsem on meil niiöelda palga sees, saatuse sees.

Tööelus mõtlevad paljud ikka, kuidas saada edutatud, parem koht või rohkem palka. Sageli käib edu käsikäes suurema vastutusega. Kõigile see ei sobi, ent mõnest pigem hallikast kolleegist võib saada särav juht või ise ettevõtja. Eelduseks on muidugi, et sa saaks inimest usaldada.

Minu teine uusaastasoov ongi, et meie inimesed annaks põhjust enda rohkemaks usaldamiseks, et meil oleks vaja vähem reegleid, vähem riiki. Seda kutsutakse ka kultuuriks.

Tahaks ju mõelda, et eestimaalane pole laisk ja rumal ning temast saaks väga hea kodanik. Siis aga vaatad enda ümber poejärjekorras, ühistranspordis või liikluses ega mõista, kuidas me selle loomaaiaga üldse ellu oleme jäänud. Ja mida nüüd veel lamba-aasta toob?

See väärtustevärk aga areneb õnneks ikka ka. Poliitikuid läheb järjest kinnimajja, mullu mõisteti kultuuris, et sobimatute vaadetega artist ei kõlba laulmagi. Vaikselt valgustub ka spordimaailm, et kõik on lõpuks poliitika ja kõik peavad ausad olema. Siis jääb ühiskonnaga liita veel kirik.

Loodetavasti õpime tänavugi edasi, et heaolu eelduseks on võidu ja rahaga samavõrd vajalikud ka ausus, avatus ja viisakuski. Ja veel kord, et meid ei juhi ka tänavu parteid, Saturn või Venemaa, aga ikka me ise. See tunne ongi turvalisus. Julget aastat!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio poliitikateemaline päevakommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.