Triin Toomesaar: valimisjaoskonnas näeme, raisk!* ({{commentsTotal}})

Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja programmi
Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja programmi "Noored Kooli" vilistlane. Autor/allikas: Kristjan Klaats

Valimisteni on jäänud napilt kaks kuud ning rindeteated poliitikasse minemisest näivad aegamisi asenduvat vähem või rohkem avalike hüüatustega: „Mina valima ei lähe!“ Paljud muidu kohusetundlikud valijad on eravestlustes märku andnud, et nad ei tea, kas seekord üldse tahavadki kellelegi oma hääle anda.

Tuntumatest inimestest tuli mittevalijate kapist välja näiteks Vaiko Eplik, kes teatas Vikerraadio saates „Lõpp hea, kõik hea“, et 2013. aastal jättis ta valimas käimata ning ta pole kindel, kas tuleval kevadelgi valima minemiseks piisavalt motiveeritud on.

Kuigi olen ka ise lähenevate valimiste eel kahtlaselt tihti mõlgutanud patust protestimõtet valimata jätmisest, siis siin ja praegu on minu seekordne avalik teadaanne: ma lähen valima! Osalt enda pärast, isiklikust kohusetundest ja järjepidevusest, aga seekord rohkem just teiste pärast, eriti noorte pärast – nii nende noorte (ja vanemate) pärast, kes pole lihtsalt motiveeritud valima minema, aga ka nende pärast, kes ealiste iseärasuste tõttu veel valida ei saa.

Noorte valimisaktiivsus on võrreldes teiste eagruppidega kõige madalam – lausa kolmandik 18-30-aastastest ei käinud 2011. aasta parlamendivalimistel hääletamas. Teistes vanuserühmades on passiivseid valimisealisi kaks korda vähem. Ometi peaks just noored olema energilised, kirglikud, tegutsemistahtest pakatavad, vajadusel vihased, aga igal juhul täis siirast usku maailmaparandamise võimalikkusesse.

Hoolimata sellest, et meie paljukiidetud e-riigis saab soovi korral hääletada vaid paari nupuvajutuse ja hiireklõpsuga, isegi sõltuvust tekitavast sotsiaalmeediavoost pikemaks ajaks väljumata, peletab miski liiga suure hulga valimisealistest noortest valimistest eemale.

Uhiuus demokraatiaäpp iganenud operatsioonisüsteemile

Aeg-ajalt on kuulda üleskutseid, et noor küpseb tublimaks, teadlikumaks ja aktiivsemaks kodanikuks, kui lisame siia või sinna mõne täiendava tunni või lausa uue õppeaine. Leebemad mõtlejad kutsuvad üles õpetajakoolitust täiendama, et pedagoogid ei unustaks klassi ees seistes lastele meelde tuletada, et elame demokraatlikus ühiskonnas ning saame teatud vanuseastmest alates regulaarselt valimas käia.

Lisatunnid ega õpetajakoolituse täiendamine pole kumbki võluvits valimis- ja kodanikuaktiivsuse kasvatamiseks, nii nagu ei saa möödunud sajandist pärit riist- ja tarkvaraga arvutist 21. sajandi äriklassi rüperaali, kui sellele aina uusi programmijuppe või äppe laadida.

Kool on oma olemuselt väga ebademokraatlik. Pea kõik suured otsused langetatakse õpilastest mööda minnes. Pea kõik on kellegi teise, kellegi kõrgema poolt ette kirjutatud, mh päevaplaan, õpitav materjal ja selle läbimise tempo, kooli kodukord jne. Kuigi aina enam, siis kahjuks veel liiga vähe õpetajaid kaasab lapsi klassiruumis kehtivate kokkulepete tegemisse. Harva saab koolipere kaasa rääkida selle valikus, kes nende igapäevatööd juhtida võib.

Kui direktorite käest uurida, kuidas kaasati kooli arengukava koostamisse õpilasi, jäävad juhid tihti vastamisega hätta. Õpilasesinduste arvamuse kuulamisest on vähe, mh seepärast, et need on harva õpilaste poolt valitud organid, vaid esindustesse kuuluvad enamasti noored, kes seda ise tahavad ning koosolekutele kohale lähevad.

Demokraatia on tänases koolisüsteemis lihtsalt järjekordne päheõpitav mõiste suurte inimeste koostatud ühiskonnaõpetuse raamatust, mitte tegelikkus. Ühiskonnaõpetuse tundide arvu suurendamisest uhiuue värvilise täida-lüngad-töövihikuga on sama palju kasu kui järjekordse rakendusuuenduse allalaadimisest iganenud operatsioonisüsteemiga arvuti töö parandamiseks.

Vähemuse otsus enamuse üle

2011. aasta parlamendivalimistel andis oma hääle umbes 575 000 inimest, mis on küll 63 protsenti valimisõigusega isikutest, ent vaid umbes 44 protsenti Eesti elanike koguarvust*. Kui otsuse Eesti poliitiliste liidrite kohta langetab alla poole siinsest rahvast (ehk teisisõnu vähemus otsustab enamuse eest), kas saame rääkida tegelikust rahva võimust. Arvestades ka valimisealiste noorte madalat valimisaktiivsust, jõuab noorte soov ja tahtmine ühiskonna sügavustest pinnakihtideni väga katkendliku virvendusena.

Valima mitte läinud noorte käest võib põhjustena mh kuulda, et poliitika jääb kaugeks, info erakondade ning maailmavaadete kohta ei jõua nendeni, loosungitest põhjalikumat teavet ise otsida aga ei viitsita ja/või niisama ristikest tõmbama minna pole soovi.

Paljuski on loetletud mustrid seotud vanemate ja teiste lähikondlaste suhtumisega poliitikasse ja valimistesse. Õhtusöögilauas või televiisori ees peamiselt poliitika räpasust kirudes, minu-hääl-ei-muuda-midagi-loosungeid korrates (või – veel hullem! – valimistest ja poliitikast üldse mitte rääkides) ning valimisperioodil hääletama minemata jättes nakatavad emad-isad pahatihti ka oma lapsi sarnaste mõtte- ja käitumismallidega.

Kui punase fooritule taga seistes autosid tulemas ei paista, on mul ja ilmselt paljudel teistelgi jalakäijatel tahtmine keelavast tulest hoolimata kiirelt üle tee lipsata. Vaatan siiski enne alati ringi, kas läheduses on lapsi – ja kui on, ootan kannatlikult rohelise tule süttimist, et anda head eeskuju alles liikluskeerist, autode kiirusi ja võimalikke ohutuid kaugusi tundma õppivale tulevasele täiskasvanule.

Sarnast eeskujunäitamist vajavad ka noored tulevased valijad, kes poliitmöllu, potentsiaalsete riigijuhtide retoorikat ja võimalikke usutavaid lubadusi alles tundma õpivad. Kui sa ka ise tunned, et tahaksid mingil põhjusel valimata jätta, mine valima teiste pärast: ole tulevastele valijatele eeskujuks ja leia see „natuke vähem nõme“ kandidaat, kellele oma toetus anda! Võta lapsed-noored jaoskonda minnes või arvuti taha valima istudes enda kõrvale ning arutle koos nendega, keda ja miks (mitte) valida. Kui sul endal puudub selge eelistus, äkki su (tuttaval) teismelisel on see olemas.

Kuigi võib tunduda, et kevadine tasemetöö on vaid poliitikutele sooritamiseks, on valimised omamoodi valikvariantidega küpsuseksam kogu valijaskonnale, kusjuures tegemata jäetud või ebaõnnestunud töö saab järele vastata alles nelja aasta pärast. Nii nagu „nõmeda aineõpetaja“ tõttu kontrolltööks valmistumata jätmine või lausa tunni „üle laskmine“ ei aita noorel tulevikuks vajalikke teadmisi omandada, ei paranda valimiste samalaadne ülelaskmine poliitilist kultuuri.

Sirvi „õppematerjal“ läbi, utsita sama tegema ka oma poliitika suhtes skeptilised sõbrad-tuttavad ning minge valima. Sest kui teie kevadel oma hääli ei anna, teeb otsuse järgmise nelja aasta kohta teie kõigi eest – eriti aga noorte eest – see vähemus, kes üleriikliku ühiseksami jaoks siiski kohale suvatses minna.

Seega – valimisjaoskonnas näeme, raisk!*

*Tegemist on parafraasiga ansambli Metsatöll loost "Lahinguväljal näeme, raisk!"

*Arvutamisel on kasutatud vabariigi valimiskomisjoni ja statistikaameti andmeid.

Toimetaja: Rain Kooli



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.