Mälestati Eesti vastupealetungi algust Vabadussõjas ({{commentsTotal}})

Anija vallas mälestati Eesti vastupealetungi algust Vabadussõjas 1919. aasta jaanuari alguspäevadel, esimene vastupealetungi operatsioon toimus soomusrongi toetusel Kehra ja Aegviidu vahel. Praeguses Lahinguvälja rongipeatuses avati mälestustahvel, Aegviidu vanas raudteejaamas aga soomusrongidele pühendatud näitus.

Kehra ja Aegviidu vahel Harudevahe talu juures peatus 96 aastat tagasi Soomusrong nr 1. Kõrvaloleval heinamaal toimus esimene edukas Eesti vastupealetungi lahing, mis sundis punaväelased metsa laiali jooksma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nõukogude kord hävitas seal asunud mälestusmärgi. Ainus mälestus võiks olla endise raudteevahi putka hekki kuulunud elupuu.

"Siin oli raudteevahi majakene ehk raudteeputka, kus oli kaks perekonda. Kui toimus see lahing, soomusrong tuli Kehra jaamast - siit on mõni kilomeeter Kehra jaama. Soomusrong jäi raudteeputka varju. Soomusrongi dessant tuli raudteeputka tagant /.../ ning punased olid siin metsade ääres ja löödi soomusrongi dessandi poolt taganema," kirjeldas MTÜ Kehra Raudteejaam liige Valdo Praust.

Punaväelased olid 1918. aasta lõpuks jõudnud 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast ja kuuest põhilahingust, mis peatasid nende edasitungi ja sundisid põgenema, toimus neli Anija vallas.

Aegviidu raudteejaama jõudis soomusrong nii, et vastane oli maha jätnud sõjatehnikat, mida Tallinna peale minekuks toodud oli, ja muudki.

"Taganevad punased ei suutnud enam muud teha, kui jätsid maha kõik kokkuröövitud hõbeda ja muud serviisid ning teetassid ja kanakintsud olid veel pooltoored," ütles MTÜ Aegviidu Jaam juhatuse liige Tõnis Raudla.

Siin oli toimunud murrang Vabadussõjas - kuu ajaga oli Eesti punastest vabastatud. Soomusrongid, mille üks komandör, Anton Irv hiljem langes, ei mänginud selles sõjakäigus väikest rolli.

Toimetaja: Merili Nael



Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Päikesesüsteem.

Vett on Päikesesüsteemis mujalgi külluses kui vaid Maal

Astrofüüsik Mihkel Kama kirjutab novembri-detsembri Horisondis, et vett võib lisaks Maale leida üle kogu Päikesesüsteemi. Planeet Maa teeb eriliseks just see, et mujal Päikesesüsteemis ei ole vesi reeglina vedelas olekus, vaid pigem tahke või gaasiline.

Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: