Galerii: Vabaerakond kinnitas valimisprogrammi ja nimekirjad ({{commentsTotal}})

{{1420977688000 | amCalendar}}

Eesti Vabaerakonna üldkogu kinnitas täna Tallinnas Kamahouse'is erakonna valimisnimekirjad, valimisplatvormi ja programmilised sõnumid riigikogu valimisteks.

Eesti üks värskemaid erakondasid, Eesti Vabaerakond pidas täna valimiste eelset üldkogu. Kogunemisel pandi paika ringkonna nimekirjad, arutati valimisprogrammi üle ja jagati soovitusi, kuidas kandidaadid saaksid paremini kampaaniat teha. Eriti rõhutati koosolekul, et ühiskonnas on vajadus värske jõu ja muutuste järele ning Vabaerakond on parim alternatiiv tänastele nö kartelliparteidele. Partei keskseks valmisloosungiks on „Aru Pähe!“, mille mõtles välja Peeter Volkonski.

Lubadused peavad olema reaalsed

Vabaerakonna esimees ja endine IRL’i liige Andres Herkel ütles oma kõnes erakonnakaaslastele, et kui lähtuda Reformierakonna kurikuulsast kampaaniast Eesti viie rikkama riigi hulka, siis peaks Reform eelseisvatel valimistel lubama valijatele 1500 eurost miinimumpalka. Herkel näeb, et järgmise valitsemistsükli ehk nelja aasta jooksul saab miinimumpalk tõusta maksimaalselt 700 euro piirini.

Et tänasel päeval jääks maksumaksjale raha rohkem kätte plaanib Vabaerakond tõsta maksuvaba miinimumi 500 euroni ning tulumaksu 25 protsendini. “Nii peaks jääma 3/4 maksumaksjatest rohkem raha kätte,“ uskus Herkel. Samuti on Vabaerakond programmi sisse kirjutanud alkoholi- ja tubakaaktsiisi kasvu ja magusamaksu kehtestamise.

Ettevõtlus ja julgeolek

Andres Herkeli väitel saab Vabaerakonna ettevõtluspoliitika olema pigem liberaalne, et soodustada just maakohtades olevate väike-ettevõtjate tegevust. Selle jaoks on Vabaerakond nõus langetama sotsiaalmaksu ja seadma ettevõtete tulumaksu 12 protsendi peale. “Kui miinimumpalka tõstetakse liiga kiiresti, siis järgneb sellele väljarände tõus ning ettevõtluse lahkumine maakohtadest,“ tõdes Herkel üldkogul.

Maaelu arendamise kõrval näeb erakond tähtsana ka kaitsekulutuste tõstmist 3 protsendini SKT-st ning eraldi seisva Piirivalveameti taasloomist. Herkel tõdes, et vaadates tänast julgeoleku situatsiooni Ida-Euroopas ning Prantsusmaal äsja toimunud sündmusi, siis peame järjest rohkem tähelepanu pöörama riigi välistele ohtudele. Samas Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv Sergei Metlev avaldas arvamust, et välisohtude kõrval peab erakond analüüsima ka siseriiklike ohtusid ning programmi lisama sisejulgeoleku eesmärgid.

Üldiselt on nimekirjad paigas

Üldkogul esitleti ka ringkondlike nimekirjasid. Esinumbriteks on tõstetud pigem poliitika välised näod, kes peaksid esindama Vabaerakonna värsket olemust. Näiteks võib siin kohal tuua Artur Talviku, kes läheb vastamisi parlamendi parteide esinumbritega Harju- ja Raplamaal, või Emil Rutiku, kes on Vabaerakonna esinumber Lääne-Virumaal.

Kui vaadata Vabaerakonna valimisnimekirja soolise jaotuse põhjal võib öelda, et see on pigem orienteeritud meeskandidaatile ning selle tõi välja ka erakond oma nimekirjasid esitledes. Ainus ringkond, mis praegusel hetkel Vabaerakonnale pea valu tekitab, on Ida-Virumaa, kus kandidaadid on küll koos, kuid pole paika pandud järjestust ega ringkonna esinumbrit.

Esinumber ja varivalitsuse peaminister

Nimekirjade avalikustamise järel valiti ka Vabaerakonna esinumber. Sellele positsioonile kandideerisid kaks kandidaati – Andres Herkel ja Artur Talvik. Artur Talviku kandidaatuur oli seejuures erakordne, sest Talvik ei kuulu otseselt parteisse. Vabaerakonna esinumbriks sai küll Andres Herkel, kuid esinumbrina andis ta käsu Talvikule moodustada varivalitsus, kes peaks mööda Eestit ringi sõitma ning levitama erakonna sõnumit.

Seega jaotati esinumbri kohustused mõlema kandidaadi vahel. Artur Talvik ütles, et talle meeldis sisevalimiste protsess Vabaerakonnas ning tal on hea meel, et sellise positsiooni endale saanud on. “Eesti poliitika vajab hapnikku,“ tõdes Talvik üldkogul esinedes. Ta lisas, et praegune peaminister (Taavi Rõivas – toim.) on justkui käpiknukk, kes saab korraldusi partei tagatubadest ning rahva eest on riigivalitsemine ära peidetud. “Toome demokraatia rahvale lähemale,“ skandeeris Talvik.

Kuidas jõuda valijani?

Üldkogu lõpetas kõnede voor, kus erakonna liikmed ja meediajuhid jagasid üksteisele soovitusi kuidas kampaaniat oma ringkonnas läbi viia. Erakond on eesmärgiks seadnud koguda 15 kohta riigikogus. Seda proovitakse teha rohujuure meetodil ehk minnes inimese juurde tänaval ning tutvustada talle parteid ning selle eesmärke.

Endine IRL’i liige Jüri Adams tõdes, et väike-erakonnana ei ole Vabaerakonnal võimalust olla partner mõnele tänasele parlamendi parteile. Samuti lisas Adams, et tema hinnagul tegeleb partei praegu liiga palju erakondliku ja valimisprogrammi koostamisega. Adams soovitas, et seda tuleks teha siis kui valimised on juba möödas.

Adams lisas, et praegusel hetkel pole ühtegi parteid, mille nimekirjas kandideeriks Eestile ohtlike inimesi. “Selles ei oleks midagi halba, kui me ei ületaks valimiskünnist,“ ütles Adams lisades, et Vabaerakond võiks olla hea poliitiline jõud ning surve avaldaja ka väljaspool parlamenti.

Üks Vabaerakonna esinumbreid Artur Talvik Adamsi sõnavõtuga otseselt nõus ei olnud ja ütles, et Vabaerakond ei pea püüdma hääli teistelt parteidelt, vaid tooma valijakasti juurde inimesed, kes valima minna ei taha. Talvikul on plaanis korraldada Harju- ja Raplamaa rahvamajades kihutuskõnesid nii nagu seda tehti esimese Eesti Vabariigi ajal. “Me peame tooma poliitika tagasi rahva juurde ja tegema rahvapoliitikat,“ ütles Talvik. Samuti soovitas Talvik Vabaerakonna kandidaatidel kasutada uusi meetodeid valijate püüdmiseks ning hoiduda diskuteerimast parlamendi erakondadega nende poolt ette antud teemadel. “Ärge minge poksima kartellierakondade poksiringi vaid looge oma poksiring ning poksige nende erakondadega seal,“ soovitas Talvik.

Toimetaja: Allan Rajavee

Allikas: Martin Dremljuga



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.