Annika Murov: Eesti erakondade arusaam lõimumisest on ebamäärane ({{commentsTotal}})

Annika Murov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia magistriõpingud ning tegelenud immigratsiooni temaatika ja integratsioonimudelitega. Hetkel töötab ta Harku kinnipidamiskeskuses varjupaigataotlejate ja väljasaadetavate nõustajana.
Annika Murov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia magistriõpingud ning tegelenud immigratsiooni temaatika ja integratsioonimudelitega. Hetkel töötab ta Harku kinnipidamiskeskuses varjupaigataotlejate ja väljasaadetavate nõustajana. Autor: erakogu

Möödunud nädalal Pariisis aset leidnud sündmuste valguses on asjakohane arutleda mitte üksnes sõna- ja mõttevabaduse väärtustamise, vaid ka märkimisväärse rahvusvähemusega rahvusriigi toimimise üle.

Ehkki rahvusriigil on globaliseerumisest hoolimata privilegeeritud ja keskne positsioon kultuurilise, poliitilise, seadusandliku ja administratiivse elu korraldajana, mõjutab riigiidentiteeti tugevalt sisserännanute enesemääratlemine. Kuuluvus sihtriiki ühes samaaegse lojaalsusega lähteriigile võib nii identiteedi kui ka lõimumise kontekstis kujutada endast nn nullsummamängu.

Kui eelnevale lisada demokraatia aluspõhimõtetega mitmeti vastuolus olev osade sisserändajate radikaalne kultuuriline ning religioosne taust, ilmneb teravalt integratsiooni mudelite ja poliitikate probleemistik.

Rahvusriigi ideest, identiteedist ning viimastega käsikäes käivast integratsioonist on iseäranis paslik rääkida enne valimisi, mil poliitikate peamised suunad kõige paremini esile tõusevad. Globaliseerumise kaasnähtusena on rände- ja immigratsiooniküsimused muutunud olulisteks poliitikavaldkondadeks pea kõikides Euroopa Liidu riikides. Põhjamaade sihtriigina atraktiivsemaks muutumisel ei tohiks viimased välja jääda ka Eesti poliitikast.

Senine rände- ja integratsioonipoliitika on Eestis keskendunud peamiselt rahvusvahelise konkurentsivõimelisuse kasvatamisele ning eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu liikumise soodustamisele. Seejuures on kõrvale jäänud madalalt kvalifitseeritud sisserännanutele pakutavate lõimimismeetmete ja kohanemisprogrammide väljatöötamine.

Poliitikaprogrammide täiustamist nõuab ka Eestis elav kaalukas venekeelne elanikkond. Lisaks tolerantsuse, võrdse kohtlemise, vähemusrühmade diskrimineerimise vähendamise ja üldise turvalisuse tagamisele on vajadus tervikliku migratsiooni tugisüsteemi loome järele endiselt kõrge.

Alustuseks olgu täheldatud, et vaid kaks erakonda – Eesti Vabaerakond ja Sotsiaaldemokraadid – on käsitlenud valimisplatvormis integratsiooni kui eraldi poliitikavaldkonda.

Vabaerakond

Et tegemist on programmi lühikese ülevaatega, on Vabaerakonnal eesmärke üks: muukeelse elanikkonna suurem sidusus Eesti ühiskonnaga. Seejuures on meetmetena ette nähtud kindlustada venekeelsetele noortele haridus, mis tagab konkurentsivõime tööturul ja eesti keele oskuse ning keele tasuta õppe kõikidele soovijatele.

IRL

Kui viimase valitsemistsükli ajal oli IRL-i ideoloogiline asetus mitmeti laialivalguv, on värske valimisplatvormi poliitikate läbiv joon rahvuskonservatism, keeleküsimused ja (ulatuslikust väljarändest tingitult) eestluse hoidmine välisriikides.

Integratsiooni valdkonnas rõhutatakse hariduspoliitikate võtmes riigikeele oskuse tagamist venekeelsetes põhikoolides B2 tasemel läbi üleriikliku tugiprogrammi. Lisaks nimetatakse ka tugispetsialisti teenuse loomist lastele, kellel on raskusi eesti keele õppimisega lasteaias ja/või põhiskoolis. Keeleküsimusele keskendutakse ka üldisemalt: soovitakse laiendada eestikeelset kultuuriruumi ning ei peeta mõistlikuks leevendada keeleseadust.

Perekonna- ja kultuuripoliitikate valdkonnas on mõneti kummastavalt toodud paralleele Prantsusmaa kui riigiga, mis suutis kümne aastaga pöörata oma põliselanike sündivuse positiivseks. Seega on rõhuasetus mitmeti Eesti rahva püsimajäämisel – loetletakse rahvusluse hoidmist ja iseseisvusmeelsuse kasvatamist.

Senise lõimumisprogrammi jätkamise kõrval toetatakse ka Eestis toimuva kohta neutraalse teabe tagamist venekeelsele auditooriumile. Programmis toodud lause venekeelse telekanali loomisest jätab aga arusaamatuks, kas toetatakse säärase kanali loomist või selle “loomisel tihedat koostööd teiste huvitatud riikide ja ringhäälingutega”.

Mitmeti tänuväärse osana rõhutab regionaalpoliitikat puudutav osa aga Ida-Virumaa regionaalset erandlikkust ja vajadust rakendada piirkonnale spetsiifilisi meetmeid, nagu eestikeelse hariduse jätkusuutlikkus ja Eesti riigi kohalolu erinevate institutsioonide ümber paigutamise läbi.

Reformierakond

Reformierakonna valimisprogrammi keskmes on kahtlemata julgeolekut puudutav. Esimese punktina toodud rahvusliku julgeoleku strateegia püstitab nurgakivina rahva tugeva Eesti-identiteedi. Eesti ühiskonna suurema sisemise sidususe saavutamisel loetletakse sarnaselt IRL-ile regionaalsete erinevuste vähendamist iseäranis Ida-Virumaal. Kodakondsuspoliitika võtmes keskendutakse kodakondsusetuse taastootmise lõpetamisele ning topeltkodakondsuse seadustamisele sünnijärgsetele Eesti kodanikele, jättes välja Vene Föderatsiooni kodanikud.

Platvormi eesti keelt, rahvuslikku mälu ja riiklikku sümboolikat puudutav punkt omab erakonnale mitmeti mitteomaseid rahvuskonservatiivseid jooni: nimetatakse okupatsiooniaja keeleliste jäänukite ning kahes tähestikus olevate, avalikku ruumi “risustavate” tänavasiltide kaotamist. Keeleküsimuste osas toetatakse eestikeelset seadusandlust, kultuuri valdkonnas rahvusringhäälingu telekanalite nii eesti- kui ka venekeelsete subtiitrite ja heli tagamist ning senisest laiemat tegevust vene- ja vähemuskeelsete saadete ja veebilehtede tootmisel. Haridusvaldkonnas aga muukeelsete koolide hea eesti keele oskuse ning vastava rahastuse tagamist. Sarnaselt IRL-le rõhutatakse taas eestluse hoidmist välisriikides.

Keskerakond

Keskerakonna valimisplatvorm on eelnevatega võrreldes pehmem ja laialivalguvam, teisisõnu keskne rõhuasetus puudub. Erinevalt eelnevalt käsitletud erakondadest ei ole hariduspoliitika keskmes mitte eesti keele hoidmine ja säilitamine, vaid “vaimsete võimete arendamine” ning emakeelse hariduse tagamine põhikoolis. Kuigi nimetatakse hea eesti keele oskuse vajadust, võib Keskerakonna programmi kohaselt jätkuda venekeelne õpe ka gümnaasiumites kui õpilastele on tagatud intensiivne eesti keele õpe.

Kõige suurem erisus joonistub välja programmi kodanikuühiskonda ja demokraatiat puudutavas alapunktis. Toetatakse lihtsustatud korras kodakondsuse andmist kodakondsuseta või kolmandate riikide kodakondsusega inimestele, kes on Eestis elanud vähemalt 1991. aastast. Samuti soovitakse lihtsustada Eestis sündinud laste kodakondsuse saamise protseduuri ja lubada mitmikkodakondsust ELi piirides.

Integratsioonivõtmes tänuväärsena on nimetatud mittekodanikele tasuta eesti keele- ja kultuuriõppe tagamist. Küll aga on küsitav, kuivõrd asendab kursuse läbimine tsentraliseeritud keeleeksamit – nagu Keskerakond seda oma valimisplatvormis ette näeb.

Sotsiaaldemokraadid

Sotsiaaldemokraatlik erakond pühendab valimisplatvormis inimarengu all eraldi alalõigu lõimumisele. Erakonna olulisemad lubadused sarnanevad eelnevalt käsitletutele ning jäävad meetmete osas taas pigem laialivalguvaks.

Küll aga on selge, et kodakondsus- ja keelepoliitika on sarnaselt Keskerakonnale võtnud suuna leevendamise poole. Seistakse eesti keele oskuse kasvatamise, venekeelse tele- ja multimeediakanali loomise, teatud valdkondades kakskeelse info tagamise ning teistest erakondadest eristuvana rahvus- ja rahvastikuküsimustega tegeleva ministri ametikoha taastamise eest.

Integratsioonialase temaatika läbiv teema on taas kodakondsuseta isikute vähendamine, milleks sotsiaaldemokraatlik erakond soovib töötada välja kodakondsusmenetluse lihtsustatud korra. Rõhuasetuse teine pool on asetatud keeleküsimusele – soovitakse vähendada survet keeleõppijatele ning teisalt tuua riigi teenused keelekursuste näol õppijale lähemale. Seejuures mainitakse tugiteenuse loomist, innovaatilise õpetusmudeli väljatöötamist ning vene keele ja kultuuri süvaõpet eestikeelsetes koolides.

Meetmetes loetletud kaheksas punkt on iseäranis vastuoluline – soovitakse käivitada programm “Mitmekesine töökoht”, mille raames edendada eesti keelest erineva emakeelega spetsialistide karjäärivõimalusi avalikus teenistuses. Ettepanek tundub seda kummastavam, et väga suurel osal kõrgharidusega noortest on töölepääsemine keeruline emakeelest hoolimata. Sellises olukorras on küsitav, kuivõrd on alust tõsta eelisseisundisse emakeelena mõnd teist keelt rääkivad inimesed.

EKRE

Käsitletavatest erakondadest viimane – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond – on eelnevatest selgelt radikaalseim. Kodanikke ja kodanikuühiskonda puudutav punkt näeb ette rahvastiku- ja rändestrateegia vastuvõtmist. Seejuures nähakse ette nii idast kui läänest tulevale immigratsioonile kontrolli kehtestamist. Mitte-eestlaste parema sulandumise tagamiseks nähakse ette sisulise lõimumisstrateegia elluviimine.

Erakonna radikaalsemaid vaateid esindavad aga sellised punktid nagu Eestisse ümberasustatute materiaalne toetus oma etnilisele kodumaale tagasipöördumiseks ning kodakondsuseta isikute käsitlemine “Vene Föderatsiooni kui NSV Liidu õigusjärglase kodanikena”.

Hariduse ja kultuuri vallas toetatakse poliitiliste jt ühiskonnaoskuste edendamiseks kodanikuõpetuse programmi loomist. Erinevalt teistest käsitletud erakondadest on EKRE näol tegemist ainsaga, mis toetab täielikult eestikeelset haridussüsteemi alates lasteaedadest. Samuti nähakse õpetajaametile ette eesti keele oskust ja teadmisi nii Eestist kui ka Eesti ajaloost kõrgtasemel. Valimisprogramm on erakonnale kohaselt rahvuskonservatiivne ja lojaalsust rõhutav.

Kokkuvõtteks

Kui pöörduda mõneti meelevaldselt hiljutiste sündmuste valguses Prantsusmaa juurde tagasi, teeb sealse integratsiooni raskemaks rahvastikulise koosseisu märksa suurem mitmekesisus ning sissejuhatuses mainitud sisserännanute enamuse religioosselt ja kultuuriliselt radikaalselt erinev pärand. Rohkem kui 40 protsenti esimese ja teise põlvkonna sisserännanutest on tulnud Aafrikast (Marokost, Alžeeriast, Tuneesiast ja Liibüast). Pariisi terrorirünnaku süüdlased põlvnesid samuti Alžeeriast, kuid neil oli Prantsusmaa kodakondsus.

Säärane olukord näitab integreerimise keerukust, kui konkreetsel sisserännanul on kaks identiteedilist lojaalsust. Prantsusmaa integratsioonimudel on ka ühesuunaline ehk assimileeriv – sisserändajatelt ja nende järeltulijatelt eeldatakse täielikku kohanemist siirderiigiga. Lisaks eelnevale on poliitiline lähenemine lõimitavatele n-ö värvipime. Teisisõnu ei rakendata de facto eksisteerivatele vähemustele etnilisi kategooriaid ning seeläbi ei tunnistata ka põlvnevusest tulenevat võimalikku diskrimineerimist.

Eesti olukord on küll sootuks teine, kuid mõningaid paralleele võib siiski tõmmata. Rahvastikulisest koosseisust moodustab suure osa venekeelne elanikkond, kellega ei kaasne küll radikaalselt erinevat religioossust, kuid seevastu ajalooliselt rõhuv pärand ja “negatiivse teise” kuvand. Väikeriigis on eestluse ja eesti keele alalhoid sellevõrra keerukam väljakutse. Lisaks on keelemuutuste protsess aeglane.

Olukorda raskendab ka venekeelse elanikkonna ajaloolise kodumaa lähedus ning suur kokkuhoidev kodukeelne kogukond. Lõimumine on aga ühiskonna parema toimimise võtmevaldkond ning kodakondsus selle eduka tulemusena sügavama kaasatuse võti.

Kuigi kokkuvõtvalt jäävad loetletud erakondade valimisplatvormid integratsiooniteemadel pigem laialivalguvaks ning kohati vastuoluliseks – kõikudes täielikult eestikeelsest haridusest muukeelse hariduse ning senise kodakondsuspoliitika jätkumise või lihtsustatud korras andmise vahel – on tänuväärt, et enamus programme integreerumise ellukutsumisele kasvõi põgusalt keskendub. Siiski on oluline teadvustada, et nii sisserändepoliitika kui integreerimisprogrammid peaksid olema üheselt sätestatud, pikaajalised ning teatud valdkondades mitte pidevalt reformitavad.

Annika Murov on 2014. aastal Tartu Ülikooli Võrdleva Poliitika eriala lõpetanud politoloogia magister ja integratsioonispetsialist, kes on töötanud arengukava Lõimuv Eesti 2020 juures. Tema magistritöö teema oli “Immigratsiooni ja integratsiooni poliitika Prantsusmaal: poliitikauuringute ja poliitiliste otsuste omavaheline suhestumine”.

Toimetaja: Rain Kooli



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.