Annika Uudelepp: kuidas peatada Eesti rahvastiku kahanemine ({{commentsTotal}})

Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees.
Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees. Autor/allikas: Erakogu

Valimisnimekirjad on esitatud ja peamised loosungid kõlanud. See tähendab, et aktiivse valimiskampaania alguseks on teada, kes ja millest seekord räägib. Kahjuks hakkab silma seegi, millest vaikitakse.

Just praegu, valimiste-eelsel ajal, peaksime mõtlema ja rääkima sellest, mis Eestist saab. Mitte sellest, kes valimiste järel võidab paarkümmend eurot maksumuudatustest või uutest toetustest. Üks tõeliselt tähtis küsimus on hoopis see, kuidas peatada Eesti rahvaarvu vähenemine. Kuna rahvastikuprotsessid muutuvad aeglaselt, aga kindlalt, siis vaatan ette ja taha paarkümmend aastat.

Statistikaameti arvutuste järgi väheneb seniste rahvastikusuundumuste jätkudes Eesti rahvaarv keskmiselt 4800 inimese võrra aastas. See on igal aastal ühe Võru, Hiiu või Vinni valla võrra ja 10 aastaga pool Tartu linna või peaaegu kogu Viljandimaa jagu inimesi.

Õnneks ei ole kõik järjest halvemaks läinud. Kui viimase kümne aastaga on rahvaarv vähenenud umbes 43 000 inimese võrra, siis kümnend enne seda vähenes rahvaarv kaks korda kiiremini ehk ligikaudu 80 tuhande inimese võrra. See näitab, et rahvaarvu vähenemine on oluliselt aeglustunud. Seda näitasid ka äsja avalikustatud eelmise aasta andmed – vähenemine 3600 inimese võrra.

Lisaks järjepidevale vähenemisele on veelgi mõtlemapanevam see, et meie rahvastik vananeb kiiresti ja silmnähtavalt. Pensioniealiste ehk 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt, milleks on 18 protsenti, 2030. aastaks 24 protsendini. Samal ajal laste osatähtsus väheneb 16 protsendilt 15 protsendini.

Järelikult tulevikule mõtlevad inimesed, kes midagi müüvad või teenuseid osutavad, võivad juba praegu hakata nuputama, mida pakkuda eakatele. Kultuuriasutuste programm ja piletihind peavad olema sellised, et sobivad elukogenumale seltskonnale. Poepidaja võiks mõelda kaks korda järele, mida ostaks vanaema endale, mitte lapselapsele. Nii et rahvaarvu vähenemise kõrval on veelgi suurem küsimus vananemises.

Valimiskampaaniast kuuleme, et lahenduseks on rohkem lapsi peredesse. See on igati hea mõte, aga rahvaarvu tõusule see lähema paarikümne aastaga ikkagi ei vii. Rahvastikuprotsessides on oma loogika ja loosungitega looduse vastu ei saa.

Isegi kui naise kohta sünniks senisest rohkem lapsi, mängivad väiksemad põlvkonnad siin oma rolli ja sündivate laste arv väheneb viimase paarikümne aasta keskmiselt umbes 14 000-lt 11 000 lapseni. Põhjus on lihtne: sünnitusealisi on meil kahekümne aasta pärast umbes veerandiku võrra vähem kui praegu. Nii et loomulikule iibele ei saa lootma jääda, siis ootab paratamatult vähenemine. Küsimus on järelikult ikka õhus: „Kust see pööre kasvule peaks tulema?“

Siit jõuamegi poliitikutele ebamugava teemani. Mitte midagi pole parata – kui tahame rahvastiku vähenemise trendi peatada, siis tuleb tähelepanu pöörata immigratsioonipoliitikale.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestist lahkunud ametliku statistika järgi keskmiselt 5000 inimest aastas ja siia tulnud umbes 3000 inimest aastas, neist ligikaudu kolmandik väljastpoolt Euroopa Liitu. Ka see vahe on seega olnud miinusmärgiga, nii paari tuhande võrra. Tänavu on Eesti sisserände piirmäär 1300 inimest, mis on selgelt vähem, kui vähenemise katmiseks vaja oleks.

Küsimus ei ole selles, kas lubame siia välismaalasi elama ja töötama paarkümmend protsenti rohkem kui seni. Küsimus on selles, kas oleme valmis kutsuma ja vastu võtma mitu korda rohkem. Ainult siis saame rääkida sellest, et võib-olla targa tegutsemisega annab kümnekonna aastaga peatada meie rahvaarvu kahanemist.

Kõigest sellest pole valimisdebatis seni midagi kuulda olnud. Kui, siis kinnitust, et rändepoliitikat me ei muuda. Osalt on see mõistetav, sest viimase aja sündmuste valguses on see valus teema, kuid strateegilisel tasandil on vaja esitada ka valusaid küsimusi ja mõelda läbi, mis on see ühisosa, millele saaks ehitada tulevikuplaane.

Viskan õhku paar teemat, mida võiks arutada. Esiteks, kuidas muuta senine piiramiskeskne sisserändepoliitika selliseks,et siia tahaksid tulla need, keda me ootame. Ning jah, väärt inimestele on Läänemaailmas tugev konkurents ja ka meil on vaja pingutada, et Eestisse tahetaks tulla – näiteks õppima ülikooli või noored spetsialistid end teostama.

Teiseks tuleks läbi mõelda, keda ja kust me siia ootame? Millise kvalifikatsiooniga, millise kultuuri- ja keeletaustaga inimesi? Ja kui nad on kohal, siis kuidas vältida nende riikide vigu, kes töökäte toomisega on sisse toonud ka kultuurikonflikti.

Siit esitangi üleskutse – nõuame erakondadelt sisukat arutelu immigratsioonipoliitikast. See peab tuginema tegelikule olukorrale ja tulevikuvajadusele, otsima ühisosa ja pakkuma sisulisi, mitte hüüdlauselisi lahendusi. Kui sõna immigratsioon ei meeldi, no nimetagem hunt ümber ja rääkigem talendipoliitikast, sest eeskätt on vaja meile ju andekaid töökäsi, kes suudavad teha tarka tööd ja luua midagi uut. Ning aidata ühiskonda üleval pidada ka siis kui praegused keskealised on pensionärid.

Neli aastat tagasi jäid sellised üleskutsed hüüdjaks hääleks kõrbes. Kas seekord suudame paremini?

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema