Annika Uudelepp: kuidas peatada Eesti rahvastiku kahanemine ({{commentsTotal}})

Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees.
Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees. Autor: Erakogu

Valimisnimekirjad on esitatud ja peamised loosungid kõlanud. See tähendab, et aktiivse valimiskampaania alguseks on teada, kes ja millest seekord räägib. Kahjuks hakkab silma seegi, millest vaikitakse.

Just praegu, valimiste-eelsel ajal, peaksime mõtlema ja rääkima sellest, mis Eestist saab. Mitte sellest, kes valimiste järel võidab paarkümmend eurot maksumuudatustest või uutest toetustest. Üks tõeliselt tähtis küsimus on hoopis see, kuidas peatada Eesti rahvaarvu vähenemine. Kuna rahvastikuprotsessid muutuvad aeglaselt, aga kindlalt, siis vaatan ette ja taha paarkümmend aastat.

Statistikaameti arvutuste järgi väheneb seniste rahvastikusuundumuste jätkudes Eesti rahvaarv keskmiselt 4800 inimese võrra aastas. See on igal aastal ühe Võru, Hiiu või Vinni valla võrra ja 10 aastaga pool Tartu linna või peaaegu kogu Viljandimaa jagu inimesi.

Õnneks ei ole kõik järjest halvemaks läinud. Kui viimase kümne aastaga on rahvaarv vähenenud umbes 43 000 inimese võrra, siis kümnend enne seda vähenes rahvaarv kaks korda kiiremini ehk ligikaudu 80 tuhande inimese võrra. See näitab, et rahvaarvu vähenemine on oluliselt aeglustunud. Seda näitasid ka äsja avalikustatud eelmise aasta andmed – vähenemine 3600 inimese võrra.

Lisaks järjepidevale vähenemisele on veelgi mõtlemapanevam see, et meie rahvastik vananeb kiiresti ja silmnähtavalt. Pensioniealiste ehk 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt, milleks on 18 protsenti, 2030. aastaks 24 protsendini. Samal ajal laste osatähtsus väheneb 16 protsendilt 15 protsendini.

Järelikult tulevikule mõtlevad inimesed, kes midagi müüvad või teenuseid osutavad, võivad juba praegu hakata nuputama, mida pakkuda eakatele. Kultuuriasutuste programm ja piletihind peavad olema sellised, et sobivad elukogenumale seltskonnale. Poepidaja võiks mõelda kaks korda järele, mida ostaks vanaema endale, mitte lapselapsele. Nii et rahvaarvu vähenemise kõrval on veelgi suurem küsimus vananemises.

Valimiskampaaniast kuuleme, et lahenduseks on rohkem lapsi peredesse. See on igati hea mõte, aga rahvaarvu tõusule see lähema paarikümne aastaga ikkagi ei vii. Rahvastikuprotsessides on oma loogika ja loosungitega looduse vastu ei saa.

Isegi kui naise kohta sünniks senisest rohkem lapsi, mängivad väiksemad põlvkonnad siin oma rolli ja sündivate laste arv väheneb viimase paarikümne aasta keskmiselt umbes 14 000-lt 11 000 lapseni. Põhjus on lihtne: sünnitusealisi on meil kahekümne aasta pärast umbes veerandiku võrra vähem kui praegu. Nii et loomulikule iibele ei saa lootma jääda, siis ootab paratamatult vähenemine. Küsimus on järelikult ikka õhus: „Kust see pööre kasvule peaks tulema?“

Siit jõuamegi poliitikutele ebamugava teemani. Mitte midagi pole parata – kui tahame rahvastiku vähenemise trendi peatada, siis tuleb tähelepanu pöörata immigratsioonipoliitikale.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestist lahkunud ametliku statistika järgi keskmiselt 5000 inimest aastas ja siia tulnud umbes 3000 inimest aastas, neist ligikaudu kolmandik väljastpoolt Euroopa Liitu. Ka see vahe on seega olnud miinusmärgiga, nii paari tuhande võrra. Tänavu on Eesti sisserände piirmäär 1300 inimest, mis on selgelt vähem, kui vähenemise katmiseks vaja oleks.

Küsimus ei ole selles, kas lubame siia välismaalasi elama ja töötama paarkümmend protsenti rohkem kui seni. Küsimus on selles, kas oleme valmis kutsuma ja vastu võtma mitu korda rohkem. Ainult siis saame rääkida sellest, et võib-olla targa tegutsemisega annab kümnekonna aastaga peatada meie rahvaarvu kahanemist.

Kõigest sellest pole valimisdebatis seni midagi kuulda olnud. Kui, siis kinnitust, et rändepoliitikat me ei muuda. Osalt on see mõistetav, sest viimase aja sündmuste valguses on see valus teema, kuid strateegilisel tasandil on vaja esitada ka valusaid küsimusi ja mõelda läbi, mis on see ühisosa, millele saaks ehitada tulevikuplaane.

Viskan õhku paar teemat, mida võiks arutada. Esiteks, kuidas muuta senine piiramiskeskne sisserändepoliitika selliseks,et siia tahaksid tulla need, keda me ootame. Ning jah, väärt inimestele on Läänemaailmas tugev konkurents ja ka meil on vaja pingutada, et Eestisse tahetaks tulla – näiteks õppima ülikooli või noored spetsialistid end teostama.

Teiseks tuleks läbi mõelda, keda ja kust me siia ootame? Millise kvalifikatsiooniga, millise kultuuri- ja keeletaustaga inimesi? Ja kui nad on kohal, siis kuidas vältida nende riikide vigu, kes töökäte toomisega on sisse toonud ka kultuurikonflikti.

Siit esitangi üleskutse – nõuame erakondadelt sisukat arutelu immigratsioonipoliitikast. See peab tuginema tegelikule olukorrale ja tulevikuvajadusele, otsima ühisosa ja pakkuma sisulisi, mitte hüüdlauselisi lahendusi. Kui sõna immigratsioon ei meeldi, no nimetagem hunt ümber ja rääkigem talendipoliitikast, sest eeskätt on vaja meile ju andekaid töökäsi, kes suudavad teha tarka tööd ja luua midagi uut. Ning aidata ühiskonda üleval pidada ka siis kui praegused keskealised on pensionärid.

Neli aastat tagasi jäid sellised üleskutsed hüüdjaks hääleks kõrbes. Kas seekord suudame paremini?

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.