Reelika Leetmaa: „ametnike valimisprogramm“ on riigi senise suunaga pigem vastuolus ({{commentsTotal}})

Reelika Leetmaa on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige ning töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht.
Reelika Leetmaa on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige ning töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht. Autor: Praxis

Vana aasta meeldejäävaimad hetked, suurimad saavutused ja skandaalid on nüüdseks kokku loetud, soovid uueks aastaks soovitud ning valimiskarussell taas täiskäigul keerlema lükatud. Erakondade valimislubaduste kõrval said alanud aasta esimesel töönädalal avalikuks ka kaks ametnike tulevikuvisiooni.

Need olid „Eesti konkurentsivõime kava aastani 2020 täitmise vahearuanne“ ning „Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat“. On see nüüd tingitud pessimistlikust aimdusest, et vanamoodi edasi sõudes kaugele ei jõua või eelseisvate valimiste hingusest, kuid nii mõnigi ametnike, teadlaste ja huvirühmade koostöös väljapakutud ettepanek on senise suunaga pigem vastuolus.

Esimesena nimetatus, Eesti konkurentsivõime kava aruandes, tehakse vahekokkuvõte viie aasta eest püstitatud eesmärkide täitmisest. Lisaks on ametnike ja partnerite koostöös välja pakutud suisa enam kui 120 ettepanekut, mille abil edaspidi konkurentsivõime kasvama peaks. Muu hulgas soovitatakse töötada enim spetsialiste vajavatele sektoritele välja eraldi koolitusprogrammid ja pakkuda valitud tööturuteenuseid ka töötajatele, toetamaks nende liikumist kasvusektoritesse.

Tööturuteenuseid pakutakse mujal Euroopas tõesti ka töötavatele inimestele. Õigupoolest ongi tööturuteenuste pakkumise üks eesmärk suunata töötajad nii-öelda kaduvatest sektoritest kasvusektoritesse ja toetada seeläbi majanduse struktuurimuutusi. Eestis aga on tööturuteenuseid siiani nähtud rohkem sotsiaalpoliitika osana, mille siht on pakkuda tuge töö kaotanud inimestele. Seega võib küll esmapilgul lihtsana näiv ettepanek tähendada hoopis eesmärkide ümbermõtestamist tööturuteenuste pakkumisel.

Osaajaga töötamise võimaluste avardamise kõrval on Euroopa edukamates riikides võimalik teatud piiratud aja jooksul olla ka osaajaga töötu. Loomulikult on selle eeldus, et tegemist pole inimese vabatahtliku valikuga. Näiteks pakutakse nii Austrias, Saksamaal, aga ka Põhjamaades teatud tingimustel töötajale võimalust jätkata töötamist poole kohaga ning olla teise poole ajast töötu, saada selle eest töötushüvitist ning võtta osa koolitusest või mõnest teisest sobivast tööturuteenusest.

Seda ikka selleks, et aidata ettevõtetel üle elada väliskeskkonnast tulenevaid ajutisi riske või suunata töötajad valutult uuele töökohale. Viimase majanduskriisi ajal oli osaajaga töötuse lubamine üks valikutest, mida kasutati kriisi mõju pehmendamiseks mitmel pool.

Laste vaesust aitab kõige paremini vähendada toimetulekutoetus

Perepoliitika tulevikuvalikuid vaagiv pea saja viiekümne leheküljeline roheline raamat sisaldab küll vähem ettepanekuid, kuid tugineb põhjalikumale analüüsile. Selles arutletakse, kuidas tagada lastega perede heaolu, ennetada vaesust ning suurendada sündimust.

Muu hulgas selgub, et kõige sobivam toetus laste vaesuse vähendamiseks on toimetulekutoetus, seevastu vajaduspõhise peretoetuse maksmine ja kolmanda lapse toetuse suurendamine vaesust oluliselt ei vähenda.

Nii teadlaste kui ametnike hinnangul vajab toimetulekupiir tõstmist ning peaks kasvama elukallidusega samas rütmis. Isade osaluse suurendamiseks laste eest hoolitsemisel soovitatakse reserveerida üks osa vanemahüvitisega kaetud puhkusest ainult isadele. Vanematele on välja pakutud ka võimalus olla osaajaga lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 8-aastaseks saamiseni ning saada väiksemat hüvitist, kuid pikema aja jooksul.

Tõesti, ka rahvastikuteadlased kinnitavad, et lapsi sünnib rohkem riikides, kus vanemad ei pea valima ainult töötamise või ainult lastega kodus olemise vahel. Kõige paremini toimivad mudelid, kus vastustus järeltulevate põlvkondade eest hoolitsemisel jaguneb ema-isa vahel võrdsemalt, vanematel on võimalus kombineerida lapse eest hoolitsemist ja töötamist ning vajadusel panna laps lasteaeda.

Seega näib neid kahte ametnike visioonipaberit ühendavat mõte, et edu saavutamiseks ei piisa mustvalgetest lahendustest.

Inimesi ei saa jagada kastidesse sildiga töötu, lapse eest hoolitsev, töötav, üliõpilane või pensionil, kaant peale panna ja loota, et kõik toimib. Üha enam toovad edu lahendused, mis võimaldavad olla korraga mitmes "kastis": kombineerida töötamist lapse või lähedase pereliikme eest hoolitsemisega, aga ka töötust, kergemat haigeolekut või pensionipõlve töötamisega.

Lapsi sünnib rohkem, töökäsi on enam ja majanduse struktuurimuutused on sujuvamad, kui valikud sotsiaalpoliitikas on mitmekesisemad ja paindlikumad. Just sellise suunaga ettepanekutega on ametnikud vahetult valimiseelsel ajal näidanud selgelt soovi rääkida kaasa Eesti tuleviku valikute kujundamisel. Jääb üle oodata, missugused neist leiavad järgmise valitsuse heakskiidu.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.