Reelika Leetmaa: „ametnike valimisprogramm“ on riigi senise suunaga pigem vastuolus ({{commentsTotal}})

Reelika Leetmaa on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige ning töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht.
Reelika Leetmaa on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige ning töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht. Autor/allikas: Praxis

Vana aasta meeldejäävaimad hetked, suurimad saavutused ja skandaalid on nüüdseks kokku loetud, soovid uueks aastaks soovitud ning valimiskarussell taas täiskäigul keerlema lükatud. Erakondade valimislubaduste kõrval said alanud aasta esimesel töönädalal avalikuks ka kaks ametnike tulevikuvisiooni.

Need olid „Eesti konkurentsivõime kava aastani 2020 täitmise vahearuanne“ ning „Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat“. On see nüüd tingitud pessimistlikust aimdusest, et vanamoodi edasi sõudes kaugele ei jõua või eelseisvate valimiste hingusest, kuid nii mõnigi ametnike, teadlaste ja huvirühmade koostöös väljapakutud ettepanek on senise suunaga pigem vastuolus.

Esimesena nimetatus, Eesti konkurentsivõime kava aruandes, tehakse vahekokkuvõte viie aasta eest püstitatud eesmärkide täitmisest. Lisaks on ametnike ja partnerite koostöös välja pakutud suisa enam kui 120 ettepanekut, mille abil edaspidi konkurentsivõime kasvama peaks. Muu hulgas soovitatakse töötada enim spetsialiste vajavatele sektoritele välja eraldi koolitusprogrammid ja pakkuda valitud tööturuteenuseid ka töötajatele, toetamaks nende liikumist kasvusektoritesse.

Tööturuteenuseid pakutakse mujal Euroopas tõesti ka töötavatele inimestele. Õigupoolest ongi tööturuteenuste pakkumise üks eesmärk suunata töötajad nii-öelda kaduvatest sektoritest kasvusektoritesse ja toetada seeläbi majanduse struktuurimuutusi. Eestis aga on tööturuteenuseid siiani nähtud rohkem sotsiaalpoliitika osana, mille siht on pakkuda tuge töö kaotanud inimestele. Seega võib küll esmapilgul lihtsana näiv ettepanek tähendada hoopis eesmärkide ümbermõtestamist tööturuteenuste pakkumisel.

Osaajaga töötamise võimaluste avardamise kõrval on Euroopa edukamates riikides võimalik teatud piiratud aja jooksul olla ka osaajaga töötu. Loomulikult on selle eeldus, et tegemist pole inimese vabatahtliku valikuga. Näiteks pakutakse nii Austrias, Saksamaal, aga ka Põhjamaades teatud tingimustel töötajale võimalust jätkata töötamist poole kohaga ning olla teise poole ajast töötu, saada selle eest töötushüvitist ning võtta osa koolitusest või mõnest teisest sobivast tööturuteenusest.

Seda ikka selleks, et aidata ettevõtetel üle elada väliskeskkonnast tulenevaid ajutisi riske või suunata töötajad valutult uuele töökohale. Viimase majanduskriisi ajal oli osaajaga töötuse lubamine üks valikutest, mida kasutati kriisi mõju pehmendamiseks mitmel pool.

Laste vaesust aitab kõige paremini vähendada toimetulekutoetus

Perepoliitika tulevikuvalikuid vaagiv pea saja viiekümne leheküljeline roheline raamat sisaldab küll vähem ettepanekuid, kuid tugineb põhjalikumale analüüsile. Selles arutletakse, kuidas tagada lastega perede heaolu, ennetada vaesust ning suurendada sündimust.

Muu hulgas selgub, et kõige sobivam toetus laste vaesuse vähendamiseks on toimetulekutoetus, seevastu vajaduspõhise peretoetuse maksmine ja kolmanda lapse toetuse suurendamine vaesust oluliselt ei vähenda.

Nii teadlaste kui ametnike hinnangul vajab toimetulekupiir tõstmist ning peaks kasvama elukallidusega samas rütmis. Isade osaluse suurendamiseks laste eest hoolitsemisel soovitatakse reserveerida üks osa vanemahüvitisega kaetud puhkusest ainult isadele. Vanematele on välja pakutud ka võimalus olla osaajaga lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 8-aastaseks saamiseni ning saada väiksemat hüvitist, kuid pikema aja jooksul.

Tõesti, ka rahvastikuteadlased kinnitavad, et lapsi sünnib rohkem riikides, kus vanemad ei pea valima ainult töötamise või ainult lastega kodus olemise vahel. Kõige paremini toimivad mudelid, kus vastustus järeltulevate põlvkondade eest hoolitsemisel jaguneb ema-isa vahel võrdsemalt, vanematel on võimalus kombineerida lapse eest hoolitsemist ja töötamist ning vajadusel panna laps lasteaeda.

Seega näib neid kahte ametnike visioonipaberit ühendavat mõte, et edu saavutamiseks ei piisa mustvalgetest lahendustest.

Inimesi ei saa jagada kastidesse sildiga töötu, lapse eest hoolitsev, töötav, üliõpilane või pensionil, kaant peale panna ja loota, et kõik toimib. Üha enam toovad edu lahendused, mis võimaldavad olla korraga mitmes "kastis": kombineerida töötamist lapse või lähedase pereliikme eest hoolitsemisega, aga ka töötust, kergemat haigeolekut või pensionipõlve töötamisega.

Lapsi sünnib rohkem, töökäsi on enam ja majanduse struktuurimuutused on sujuvamad, kui valikud sotsiaalpoliitikas on mitmekesisemad ja paindlikumad. Just sellise suunaga ettepanekutega on ametnikud vahetult valimiseelsel ajal näidanud selgelt soovi rääkida kaasa Eesti tuleviku valikute kujundamisel. Jääb üle oodata, missugused neist leiavad järgmise valitsuse heakskiidu.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema