Piimatööstuse juht: Jaapanis pole lihtne isegi kohtumisaega saada ({{commentsTotal}})

E-Piima juht Jaanus Murakas
E-Piima juht Jaanus Murakas Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Piimatööstuse E-Piim juht ning Eesti Piimaliidu juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles, et Jaapanisse müümisel on suur potentsiaal, kuid asjad ei käi lihtsalt. Muu hulgas raskendab läbirääkimisi see, et Vene embargo järgselt on piima maailmaturuhind väga turbulentne ning seega pole kerge sõlmida ka kokkuleppeid.

Jaapanis viibiv Murakas rääkis Vikerraadio saatele "Uudis+", et Jaapanis ärisuhete loomiseks tuleb teha väga palju eeltööd, kuid kui äri juba käima läheb, on see üldiselt stabiilne ja pikaajaline.

"Ainult telefoni või kirjavahetuse teel ei ole siin võimalik ärisse jõuda. Jaapanlased on väga detailidesse minevad inimesed. Palju uuritakse enne tausta, võimekust ning kvaliteedikriteeriumitest kinni pidamist," selgitas ta.

Murakas on selle nädala jooksul kohtunud viie potentsiaalse partneriga, kellega lepiti eelnevalt kohtumisajad kokku. Mõned kohtumised toimusid ka Tokyost väljaspool, Osaka ja Kobe lähedal. "Jaapanis on üldiselt kõik väga suured firmad ning neid aegugi pole üldse lihtne saada. /.../ Kõik need kohtumised on olnud ühtpidi väga väljakutsuvad," rääkis ta.

"Eesti on nende jaoks väike ja tundmatu. Nad on varasemalt töötanud selliste riikidega Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland."

Murakase sõnul raskendab olukorda see, et hinnad muutuvad praegu väga kiiresti ning seda pigem langevas suunas. "Ebastabiilne turg on muutnud läbirääkimised keerulisemaks. /.../ Kui me ühel nädalal räägime ühest hinnast, siis järgmine nädal on olukord juba muutunud ja see hind pole enam aktuaalne," selgitas Murakas. "Aga see pole takistuseks, sest turg on meile ühine."

Põhilised tooted, mida saab tema sõnul Jaapanisse eksportida, on juustud ning vadaku- ja lõssipulber. Võib-olla ka täispiimapulber. Samas ei saa Jaapanisse müüa täispiimatooteid, näiteks jogurtit. Seda ainuüksi vahemaa tõttu.

Murakase kinnitusel on praeguseks jõutud etappi, kus Jaapani võimalikud partnerid on ära teinud toodete laboratoorsed analüüsid ning alustatakse proovipartiide saatmisega.

Samas toonitas ta, et lepingute allkirjastamise osas ei tasu olla kärsitu. "Need asjad ei käi nii lihtsalt. Me peame andma inimestele aega neid asju seedida. Nii, nagu neile kombeks on. See käib selle ärikultuuri juurde."



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: