Mari-Liis Jakobson: kuidas vaadata valimisstuudiot ({{commentsTotal}})

Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent.
Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Aktiivse valimisagitatsiooni periood on alanud. Tänavatel rippunud hiigelplakatid on kokku rullitud, valimisnumbrid välja loositud ning järg on sisuliste debattide käes. Poliitikute kalendrid on täis erinevaid intervjuusid, kohtumisi valijatega ning valimisdebatte.

Sel nädalal alustasid ka rahvusringhäälingu erinevates kanalites poliitikute väitlussaated. Üheks enim jälgitud saateks nende hulgas on kindlasti „Valimisstuudio“ Eesti Televisiooni eetris. Vaatajate arvult need Eurovisiooni või „Tujurikkujaga“ päris ei võistle, aga teinekord koguvad isegi nii palju vaatajaid, et jõuavad teletoppi paarikümne enim vaadatud saate hulka.

Valimisdebatid – kelle jaoks?

Poliitikateaduses eristatakse eri tüüpi valijaid – nimetame neid siin lojaalseteks, hüpikuteks ja ratsionaalseteks valijateks. Lojaalsetel on erakondlik eelistus juba selgelt olemas ning valimiseelne kampaania või meediakajastus seda enam eriti ei mõjuta. Hüpikud on ettevaatlikud ja ei tunne end poliitika teemades eriti kodus ning ootavad pigem meediast või ka lähedastelt-tuttavatelt signaale, et milline poliitik või erakond on siis see kõige parem. Ratsionaalsed valijad on aga inimesed, kes võrdlevad eri programme ja kandidaate ning püüavad siis langetada oma huvidest lähtuvalt kõige arukama otsuse.

Kes neist vaatavad „Valimisstuudiot“? Kindlasti on nende hulgas kõigi kolme tüübi esindajaid, kuid algselt on selline formaat loodud siiski ratsionaalseid valijaid silmas pidades. Paneme poliitikud kõrvuti, küsime neilt samade asjade kohta ning võrdleme seejärel vastuseid. Muidugi võtavad ka poliitikud debatti kui mõõduvõtmist ning ega sinna siis üksnes ratsionaalselt väitlema minda – teistest parem ei pruugi olla vaid heade poliitikaettepanekute poolest, seal saab vabalt eksponeerida ka iseennast – näidata, mida kõike ma tean, milline kogemustepagas on minul ja mida teistel pole, või mängida lihtsalt oma ekraanisarmile. Ajakirjaniku roll debatis on püüda hoida arutelu etteseatud joonel – ehk siis nagu Andres Kuusk ja Lauri Hussar enne saate algust ka lubasid – nende eesmärk on tõmmata poliitikute lubadused liistule ja küsida, kas need ka teostatavad on. Aga eks poliitikud vastavad neile ikka lahtise tekstiga, mitte valikvastustele.

Erista loosungid ja lahendused

Kuidas oleks selliseid debatte kõige mõistlikum jälgida? Esiteks, eristada tuleb sisulisi ettepanekuid ja loosungeid. Kellele meist ei meeldiks elada riigis, kus riik kuulab rohkem rahvast ja väärtustab enam perekondi? Kes meist ei nõustuks väitega, et juurde on vaja töökohti või et kohalikud omavalitsused ja riik peaksid tegema koostööd? Aga kas nii üldistes asjades nõustumisest piisab selleks, et lähetada inimene ennast Toompeale esindama? Kui piisaks, siis võib valida peaaegu et ükskõik, kelle kolmapäevases debatis esinenute seast.
Poliitiliste mandaatide jagamisel tuleb mõelda hoopis sellele, mida nende ideaalide realiseerimiseks siis teha tuleb. Kui ei ole konkreetseid ettepanekuid, võib väga hõlpsalt juhtuda nii nagu ütluses, et tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.

Miks midagi lubatakse?

Teiseks, kui esitatakse sisulisi ettepanekuid, tuleb ka vaadata, kas ja kuidas poliitikuid neid põhjendavad. See, kui meil alandatakse makse või tõstetakse toetusi, kõlab ju ülihästi, aga kas poliitikud on ka kaalunud, et mida see endaga kaasa toob? MIKS nad seda teevad? Kas nad lihtsalt „kindlalt usuvad“, et üks või teine meede aitab meil 30 aasta pärast pensione välja maksta või on seal taga ka mõni ratsionaalne põhjendus?

Põhjendused on olulised ka seetõttu, et valimislubadused kipuvad sageli olema kaunis üldised ning siis, kui poliitikaid ellu viima hakatakse, saab neid kindlasti vajadust mööda modifitseerida. Näiteks lubab üks erakond oma programmis täpsustada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses imetamiseks vajalikke olusid. Aga miks seda teha on vaja, mida sellega saavutada soovitakse? Kas see hakkab piirama kohti, kust last imetada võib? Või hoopis loob selleks laiemad võimalused? Äkki hoopis kehtestab nõudeid avalikele asutustele või tööandjatele, et imetamiseks peab olema eraldiseisev ruum, mis aga toob eeldab asutustelt lisakulutusi?

Lubadus ja kriitika

Ning kolmandaks, debattides tasub ka jälgida, kuidas suhtuvad väitlejad kriitikasse. Maagilised lubadused, mis on imelihtsad ja vettpidavad, on populismi pärusmaa. Ratsionaalses maailmas pole ühtki õhu-, vee- ja tulekindlat poliitikaettepanekut. Kindlasti tuleb arvestada ka, mis on konkreetsete ettepanekute nõrkused ning valida enda seisukohalt parim variant.
Lõpetuseks veidi rahast. Ajakirjanikud lubasid, et ei jäta jonni ja küsivad, et palju mingi lubadus maksab ning kust tuleb raha. Aga kas vastus sellele küsimusele tegelikult aitab ratsionaalset valijat? Oli muidugi erandeid, ent ka kolmapäevases debatis tuli vastus kõigil justkui unepealt – raha tuleb riigi tuludest. Loomulikult, pea kõikide lubaduste kate tuleb riigi tuludest! Selle asemel võiks rohkem aega ja tähelepanu pühendada hoopis küsimustele, miks arvatakse, et antud lubadused elu kuidagi paremaks muudavad.

Toimetaja: Rain Kooli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema