Enamik parteidest leiab, et võlakirju ei tohiks karta ({{commentsTotal}})

{{1422897412000 | amCalendar}}

Eesti on Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostmise programmis erandlikus olukorras. Kui muidu hakkavad keskpangad ostma suuresti enda riigi võlakirju, siis Eesti riik ei ole oma võlakirju emiteerinud. Enamik parlamenti kandideerivatest parteidest leiab aga, et võlakirju ei tohiks karta.

Majandusprofessorid Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist käisid pühapäeva õhtuses "Aktuaalses kaameras" välja idee, et Eesti riik peaks kaaluma võlakirjade emiteerimist. Kuid see otsus sõltub poliitikutest.

Sven Sester IRL-ist märkis, et võlakirjaprogramm on üks finantsinstrumentidest nagu ka klassikaline laen. "Kõigepealt tuleks üle vaadata vajadus, milleks raha võtta, ja teiseks, milline instrument on kõige mõistlikum. Me ei ole ühelgi hetkel öelnud, et võlakiri kui selline on saatanast."

"Selle asemel, et Eestis kärbitakse ja tõstetakse makse, võiks majandust elavdada niimoodi nagu ülejäänud Euroopa on teinud - mõõduka võlakoormusega. Jaa! Nüüd, kus oleme olukorras, kus on oht, et nii mõnedki võlad antakse andeks, oleme olukorras, kus Eesti ainsana ei võida sellest poliitikast," rääkis keskerakondlane Kadri Simson.

Eesti Pank peab järgmise pooleteist aasta jooksul ostma võlakirju kolme miljardi euro ulatuses.

Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme lausus, et see sobib, kui see raha jääb Eestisse. "Tõsi küll, me anname endale aru, et siin on seda ainult teatud protsendi ulatuses võimalik Eestisse jätta. Aga ma ei arva, et me peaks lihtsalt tuimalt maksma mingite võõraste võlakirjade eest," ütles ta.

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev juhtis tähelepanu, et nüüd on tõepoolest kõikidel euroala keskpankadel kokkuleppeliselt see kohustus pandud. "Selles valguses on tõesti võib-olla mõistlikum, et ostetakse kokku Eesti riigi võlakirju, mitte Soome, Saksamaa või Hollandi omi. Selles valguses oleks lühiajaliste võlakirjade emiteerimine täiesti mõistlik."

Siiski pole kõik parlamenti kandideerivad parteid võlakirjade emiteerimisega päri.

"Eesti riigil pole kunagi olnud probleemi, et keegi ei tahaks meile laenu anda, või et laenuraha oleks liiga kõrge. Sellepärast me ei näe ka vajadust praegu riiklikke võlakirju emiteerida," sõnas reformierakondlane Arto Aas.

"Eesti majanduses ei ole neid probleeme, mida peaks praegu võlaga lahendama. Võlg tuleb alati tagasi maksta ja sellepärast meie soovime jätkata konservatiivset riigirahanduse joont," lisas ta.

Vabaerakonda esindav Margus Maidla ütles, et Eesti võiks kaaluda võlakirjade emiteerimist või suurema laenu võtmist alles aastast 2020, kui saavad selle eelarveperioodi Euroopa Liidu vahendid läbi. "Seni me peaksime keskenduma just nende võimalikult kvaliteetsele ärakasutamisele."

Eestimaalased langetavad oma valiku esimesel märtsil. Ning märtsikuus käivitub ka Euroopa Keskpanga võlakirjade ostu programm.

Toimetaja: Laur Viirand



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.