Enamik parteidest leiab, et võlakirju ei tohiks karta ({{commentsTotal}})

{{1422897412000 | amCalendar}}

Eesti on Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostmise programmis erandlikus olukorras. Kui muidu hakkavad keskpangad ostma suuresti enda riigi võlakirju, siis Eesti riik ei ole oma võlakirju emiteerinud. Enamik parlamenti kandideerivatest parteidest leiab aga, et võlakirju ei tohiks karta.

Majandusprofessorid Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist käisid pühapäeva õhtuses "Aktuaalses kaameras" välja idee, et Eesti riik peaks kaaluma võlakirjade emiteerimist. Kuid see otsus sõltub poliitikutest.

Sven Sester IRL-ist märkis, et võlakirjaprogramm on üks finantsinstrumentidest nagu ka klassikaline laen. "Kõigepealt tuleks üle vaadata vajadus, milleks raha võtta, ja teiseks, milline instrument on kõige mõistlikum. Me ei ole ühelgi hetkel öelnud, et võlakiri kui selline on saatanast."

"Selle asemel, et Eestis kärbitakse ja tõstetakse makse, võiks majandust elavdada niimoodi nagu ülejäänud Euroopa on teinud - mõõduka võlakoormusega. Jaa! Nüüd, kus oleme olukorras, kus on oht, et nii mõnedki võlad antakse andeks, oleme olukorras, kus Eesti ainsana ei võida sellest poliitikast," rääkis keskerakondlane Kadri Simson.

Eesti Pank peab järgmise pooleteist aasta jooksul ostma võlakirju kolme miljardi euro ulatuses.

Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme lausus, et see sobib, kui see raha jääb Eestisse. "Tõsi küll, me anname endale aru, et siin on seda ainult teatud protsendi ulatuses võimalik Eestisse jätta. Aga ma ei arva, et me peaks lihtsalt tuimalt maksma mingite võõraste võlakirjade eest," ütles ta.

Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev juhtis tähelepanu, et nüüd on tõepoolest kõikidel euroala keskpankadel kokkuleppeliselt see kohustus pandud. "Selles valguses on tõesti võib-olla mõistlikum, et ostetakse kokku Eesti riigi võlakirju, mitte Soome, Saksamaa või Hollandi omi. Selles valguses oleks lühiajaliste võlakirjade emiteerimine täiesti mõistlik."

Siiski pole kõik parlamenti kandideerivad parteid võlakirjade emiteerimisega päri.

"Eesti riigil pole kunagi olnud probleemi, et keegi ei tahaks meile laenu anda, või et laenuraha oleks liiga kõrge. Sellepärast me ei näe ka vajadust praegu riiklikke võlakirju emiteerida," sõnas reformierakondlane Arto Aas.

"Eesti majanduses ei ole neid probleeme, mida peaks praegu võlaga lahendama. Võlg tuleb alati tagasi maksta ja sellepärast meie soovime jätkata konservatiivset riigirahanduse joont," lisas ta.

Vabaerakonda esindav Margus Maidla ütles, et Eesti võiks kaaluda võlakirjade emiteerimist või suurema laenu võtmist alles aastast 2020, kui saavad selle eelarveperioodi Euroopa Liidu vahendid läbi. "Seni me peaksime keskenduma just nende võimalikult kvaliteetsele ärakasutamisele."

Eestimaalased langetavad oma valiku esimesel märtsil. Ning märtsikuus käivitub ka Euroopa Keskpanga võlakirjade ostu programm.

Toimetaja: Laur Viirand



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema