Rehemaa: praeguse rahaga Euroopa tasemel arstiabi ei saa ({{commentsTotal}})

Katrin Rehemaa
Katrin Rehemaa Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kui tervishoius on raha piiratud koguses, tuleks selgelt kokku leppida, millist arstiabi on riik võimeline oma inimestele pakkuma, leiab arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud on võrrelnud erakondade valimisplatvormides sisalduvaid tervishoidu käsitlevaid visioone ja lubadusi.

Kui sotsiaalmaksu lubatakse vähendada, kuid tööturule on jõudmas vähem töökäsi kui varem, siis pole loota, et haigekassa eelarves lubadusteks raha jätkub.

*Graafikus välja toodud lubaduste paremaks kuvamiseks liigu hiirega tulpade peal.

 

Katrin Rehemaa sõnul pole ta süsteemset lähenemist suutnud parteide valimisplatvormidest välja lugeda. Tema sõnul on Eesti tervishoid hoolimata kõigest senini veel töötav süsteem.

Samas, pidev rääkimine süsteemi kuluefektiivsusest ei peegelda Rehemaa sõnul tegelikkust. "Igapäevast tööd tegevad arstid näevad, et süsteemi ei korrastata juba ammu," rääkis ta Vikerraadio saates "Reporteritund".

"Puudu on see, et me peaks lõpuks ometi kokku leppima, missugust arstiabi saame pakkuda. Kui on piiratud võimalused, siis kus ja mida on patsiendil õigus saada. Mida saad perearsti juurest, mida maakonnahaiglast, mida keskhaiglast või regionaalhaiglast," sõnastas ta patsientide nn auku langemise probleemi.

Haigekassa nõukogusse kuuluva ametiühinguliidri Peep Petersoni sõnul pakuvad parteid oma programmides välja üksikuid asju nagu hambaravi hüvitamine, kuid pikaajalist vastutust süsteemi jätkusuutlikkuse osas ei võta keegi.

Ametiühingute keskliit on kogunud oma liikmeskonnast seisukohti, mida haigekassalt oodatakse. "Kui me vaatame ootusi taastada haiguspäevade hüvitis, vähendada ravijärjekordi, siis on selge, et eelarve sellele vastu ei pea. Ta ei pea isegi sellele, kui mitte midagi muuta," selgitas Peterson.

Rehemaa ütles, et Eestis moodustavad tervishoiu kogukulud umbes 5,9% sisemajanduse kogutoodangust, kuid Euroopas keskmiselt ligi 9%.

"Kui vaatame rahahulga vahet, millega tahetakse saada samal tasemel arstiabi, siis on üsna utoopiline tahtmine," märkis arstide liidu peasekretär.

Temas sõnul on kaks võimalust, kirjutada haigekassalt kohustusi välja või leida uued tulud. Ta tuletas meelde, et kapitalikulud ehk "karbikulud" tuleks hüvitada otse ehk eraldi riigieelarvest, kuid siiani makstakse seda raviteenuste arvelt.

*Graafikus välja toodud eelarve tasakaalu numbrite paremaks kuvamiseks liigu mööda joondiagrammi punkte.

 

Toimetaja: Priit Luts



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema