Alari Rammo: kuidas pööblit pöördesse ajada ({{commentsTotal}})

Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja.
Alari Rammo on vabaühenduste liidu töötaja. Autor/allikas: ERR

Esmakordselt Eesti valimistel on seekord metoodiliselt ritta seatud erakondade populistlikemad lubadused. Ikka selleks, et valijad näeksid vassimist läbi ja oleks kandidaatide suhtes nõudlikumad.

Iga valimistsükliga tekib vabakonnas ja akadeemias aina enam valvekoeri, kes analüüsivad lubadusi, kõrvutavad pakutud lahendusi tegelikkusega ja nõuavad, et kandidaatide vaated oleksid klaarid. Kes niutsudes, kes klähvides, kes puredes.

Täna avaldati mõttekoja Praxis vedamisel koostatud populismiedetabel, mis testib nii kõigi erakondade platvorme kui mõneti ka metoodikat, kuidas populistlikkust üldse mõõta. Esimese hooga leidsid eksperdid kõigilt parteidelt kokku üle 200 populismihõngulise lubaduse, edetabelisse jäi neist 35.

Mis see populism üldse on? Veidi lihtsustatud oleks öelda, et populistlik on niisugune unistustel ja hirmudel mängiv lubadus, mis ajab pööbli pöördesse. Tahtmata või oskamatagi mõelda, millised on tegelikud tagajärjed elukorraldusele, kaaskodanikele või neile endilegi.

Meeldib ju meile ikka uskuda, et kusagil eksisteerivad tervemõistuslikud lahendused, mis tuleb lihtsalt ära teha. Et neid pole tehtud, on süüdi praegune eliit, kes seal ka ei istu. Kui onu Endlile ja tädi Maalile aga faktidele abil rahulikult asi ära seletada, on ta sageli pettunud. Selgub, et tegelik elu on koletumalt keeruline ja ta teab sellest neetult vähe.

Rahvakogu ja teised sarnased aruteluviisid on kenasti tõestanud, et rahulikult poolt- ja vastuargumente kaaludes kipuvad ka kõige tigedamad tikrid maha rahunema. Muutudeski alles siis võimekaks ühishüve määratlevaks rahvaks, selmet vehkida lühiajalisi võite pakkuvate lippudega.

Parteid oma lubadustega kaasnevat ja tagajärgi väga seletama ei kipu. Olulisem on ikka ägeda loosungiga võimule pääseda ja no ega kõike lubatut saagi teostada. Selle võib lõpuks koalitsioonipartneri kaela ajada – küll ise oleks teinud, aga näe, ei pannud valimisi kinni.

Euroopas ringi vaadates võivad populistid valimisi kinni panna küll, defineerides kiiresti ümber selle vähese, mida oleme õppinud kaasaegsest demokraatiast ja vabadustest.

Siiski, iga pudrujõgesid lubav loosung pole jalamaid populistlik – enamasti on küsimus ideoloogilises ehk poliitilises valikus. Ka sadu miljoneid maksva lubaduse saaks iseenesest teoks teha, kui teistest valdkondadest jõhkralt raha vähendada. Või siis makse tõsta, kuigi seda ei luba ette kunagi keegi. Kui vaja, tehakse pärast valimisi kiiresti ära.

Jama on siis, kui lubaduste maksumusi ja katteallikaid pole esitatud, eriti äärmiselt kulukate ideede juures nagu maksude mitmekordne langetamine, alampalga kiire tõus, tasuta hambaravi, kodanikupalk või ei tea kust 60 000 töökoha loomine. Kõik nimetatud pärinevadki tänasest edetabelist.

Uuel nädalal peaks valimisplatvormide maksumused avaldama ka rahandusministeerium. Neile on küll ette heidetud, kas suudetakse tõesti ühe erakonna juhtimisel jääda teiste parteide suhtes sõltumatuks, aga eks me näe. Oluline on, et ministeerium avaldaks ka oma arvutuskäigud ja algandmed väidetu kontrollimiseks.

Populistliku lubaduse tüüpe on lisaks majanduslikele veel päris mitu.

Teine on näiteks valijale passiva emotsionaalse vaenlase otsimine ja närvilisemale publikule lähevad kindlasti peale lubadused peksta venelased välja ja Riigikogu laiali, ametnikudki lahti lasta ja Eesti riik tagasi võtta. Kellelt, kuhu või kuidas, ei öelda, sest tegelikkus nii lihtne taas ei ole.

Mitte, et ei tohiks nüüd radikaalne olla. Ikka oodatakse ja lubatakse uut poliitikat, ausust, muutusi, reforme, teisiti tegemist või aru pähe. Ent oma vaated pelgalt vastandumisele ehitaja kipub sageli positiivse plaani osas jänni jääma.

Tunneme seda kodanikenagi – me teame tihti, mida me ei taha, me ei taha seda kohe, aga mida asemele võtaks, nii hästi enam sõnastada ei suuda. Vastutustundlik poliitik, ja ka valija, peaks olema need asjad aga läbi mõelnud.

Kolmas populistliku lubaduse liik on niisugune, kus tõotatakse pealtnäha vajalikku asja, aga ei mainita sõnagagi, kuidas eesmärk saavutatakse. Nõnda jäetakse valijale mulje, justkui väga keerulisel probleemil oleks taga lihtne lahendus. On ülimalt kaheldav, et alles see partei avastas järsku jalgratta, pigem ta lihtsalt valetab.

Kellele ei meeldiks näiteks, kui meie elekter oleks Euroopa odavaim või soodustataks kodumaiseid ettevõtteid. Hulk valijaid samas ei tea, ega ammugi maini seda parteid, et need soovid nõuaks ei rohkem ega vähem kui Euroopa Liidust välja astumist.

Olles ka ise populismiedetabeli üks koostajaid, võin rusikareeglina öelda, et mida suurem ja keerulisem on probleem, seda lihtsakoelisemana esitatakse seotud lubadus. Ja seda laisemaks võib muutuda valija mõtlemisel, kas väljakäidu probleemi üldse lahendab või mis on selle tegelik hind.

Üks naljakas valimislubaduse tüüp leidub veel, mis riivamisi on ka populistlik – niisugune, kus väljakäidu on tegelikult juba tehtud. Raske öelda, kas erakondadel napib infot, lubades olemasolevat asja kui suurt muudatust, või teevad nad sedagi valija hullutamiseks.

Paari aasta eest uurisid teadlased Avatud Eesti Fondi toel populismi kolmes Balti riigis ja tulemused olid väga sarnased tänavusele topile – meeleheitlikumad on ikka lahkuvad või saabuvad parteid. Mis on tegelikult kurb, sest kui me ka tahaks parteimaastikul muutusi, on tänased valitsuserakonnad populismiteljel siiski kõige vastutustundlikumad. Eks neil ole juba teave, kogemus ning ka raskem suuri muutusi lubada – kõike võinuks nad senigi teha.

Väikestel erakondadel ongi eristumiseks vaja radikaalsem olla, aga mõtlevale valijale kahandab nende populistlikkus jälle tõsiseltvõetavust. Nii suurt pettumust võimus ei ole praegu ilmselt üheski grupis, et radikaalid enamuse võidaks, aga kui mõni sõgedam väikepartei ka künnise ületab, ei juhtu midagi kohutavat. Ongi suurparteidele ebamugavam ja publikule huvitavam. Valvekoertel on ka keel vestil, aga saba ikka rõngas.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio poliitikateemaline päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema