Eksperdid: Erakondade pensionilubadused ei ole jätkusuutlikud ({{commentsTotal}})

Pooled praegustest palgatöötajatest võivad pensionieas langeda vaesusriski, sest ootused tulevikus saadavale pensionile on kõrgemad, kui selleks reaalselt kogutavad säästud, selgus SEB panga uuringust. Erakonnad aga räägivad valimiste eel pigem sellest, kuidas suurendada praeguste pensionäride sissetulekuid.

Sellele, kuidas peab meie pensionisüsteem vastu rahvastiku vananemisele ja elanikkonna vähenemisele kaugemas tulevikus, pole aga nii palju rõhku pandud, rääkisid spetsialistid "Aktuaalsele kaamerale".

Poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalelu vanemanalüütiku Andres Võrgu sõnul puudutavad parteid oma valimisprogrammis pensionisüsteemi jätkusuutlikkust väga vähe. "Seega tõesti, see teema on parteidel fookusest väljas. Ja mis jääb silma, ongi pigem praeguste pensionide tõstmise lubadused."

SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst ütles, et pensionist rääkides tuleks paratamatult mõelda kaugemale kui üks valimistsükkel. "Siin võib olla on valimiste aeg isegi natukene keeruline, et sellest rääkida, sest lubadusi tahetakse realiseerida võimalikult kiiresti."

Pensionäride häälte püüdmine

Praeguste pensionide tõstmine on populaarne teema, sest pensionärid on suur valijaskond. "Samas ei ole kuskilt näha, et kust kohast tuleb see raha, millest neid pensione maksta. Sest paradoksaalsel kombel räägib enamus parteidest sellest, et tööjõumakse, sh sotsiaalmaksu tuleks vähendada," rääkis Andres Võrk.

Sotsiaalmaks on praegu 33 protsenti ning sellest 20 protsenti läheb pensionikassasse ja 13 protsenti ravikindlustuse vahenditesse.

Reformierakond, kelle lubadustes on sotsiaalmaksu vähendamine 33 protsendilt 31-le, kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et see puudutaks just pensionikindlustuse osa. Samas toonitas partei, et kindlasti ei tähendaks see pensioniraha kärpimist. Eelkõige soovitakse vähendada tööandjate koormust ning selle arvelt suurendatakse riigi panust.

Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, EKRE ja Vabaerakond vaatavad eelkõige ravikindlustuse poole, kuid kinnitavad samuti, et ei plaani kärpeid, vaid tahavad rahasumma vähenemise katta teist kaudu.

Käärid ootuste ja tegelike võimaluste vahel

Täna avaldatud SEB uuringust selgus, et käärid tööl käivate inimeste pensioniootuse ja reaalsuse vahel on suured ning selle peamiseks põhjuseks on vähene teadlikkus. Kui I ja II samba väljamaksed tagavad eeldatavalt vaid umbes 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust, siis eestlaste ootus oma I ja II sambast tulevale pensionile on 51 protsenti oma palganumbrist.

Koos III samba väljamaksetega saab pensionisummaks tagada vähemalt 60 protsenti oma pensionieelsest sissetulekust, kuid uuringu järgi on soov koos III sambaga pensioniks saada suisa 91 protsenti oma palganumbrist.

Aga kolmas sammas ei ole eestlaste hulgas hoolimata maksuvabastusest endiselt populaarne. Teadlikult säästab pensioniks vaid kümnendik eestlastest.

Samas eeldab enamik, ehk 90 protsenti tulevastest pensionäridest, et nad tagavad endale pensionieas piisava sissetuleku erinevate alternatiivide abil. Kas töötavad pensionieas edasi, tegelevad ettevõtlusega, kasutavad sääste või müüvad-rendivad kinnisvara. Aga rohkem kui pooled neist ei ole selles suunas tegelikult mitte midagi teinud.

Uuringust ilmneb ka, et eestlased usuvad rohkem enda võimekusse omale pensionieas sissetulekuid luua, kui tänase riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkusse.

 

Toimetaja: Marju Himma



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema