Sertifitseerimiskeskus ja valimiskomisjon: Eesti mobiil-ID ega e-hääletamise turvalisus pole ohus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Wikimedia Commons

AS Sertifitseerimiskeskuse kinnitusel ei ohusta maailma suurima SIM-kaardi tootja Gemalto vastu suunatud küberrünnakud Eesti Mobiil-ID turvalisust. E-hääletamise komisjonist kinnitatakse, et mobiil-ID kasutamisega seotud e-hääletamine on samuti endiselt turvaline.

„Oleme analüüsinud meile kättesaadavat infot toimunud ründe kohta ning selle põhjal saab kinnitada, et Mobiil-ID turvalisus ei ole sellest mõjutatud, Mobiil-ID on endiselt turvaline ning kasutajad ei pea oma tavapärast käitumist kuidagi korrigeerima,“ ütles Sertifitseerimiskeskuse juht Kalev Pihl.

Vabariigi valimiskomisjoni e-hääletamise komisjoni aseesimees Epp Maaten tõdes ERR-i uudisteportaalile, et komisjoni andmetel kasutab Eesti mobiilsideoperaatoritest Gemalto valmistatud SIM-kaarte EMT, kuid vaid kõnekaartidena ning Gemalto pole ainuke kõnekaartide tarnija. Elisa ei kasuta neid üldse, Tele2 puhul on aga olukord täpsustamisel.

Küsimusele, kas Gemalto süsteemidesse häkkimist saab kuidagi siduda ka Eesti ID-kaardiga, vastas Maaten, et ei.

"Antud rünnakul ei ole mingisugust seost Eesti ID-kaardiga, seega ei mõjuta see ka ID-kaardi kasutamist."

Ajaleht Helsingin Sanomat kirjutas täna, et USA ja Ühendkuningriigi eriteenistuste heaks töötanud häkkerite rünnaku ohvriks langenud Gemalto on olnud osaline ka Eesti e-hääletamis- ning mobiil-ID süsteemi rajamises.



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.