Mari-Liis Jakobson: spikker valimisõhtuks – huvitavaid heitlusi 2015. aasta parlamendivalimistel ({{commentsTotal}})

Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent.
Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Millest muust saakski tänane kommentaar pajatada kui mitte valimistest. Pühapäeva õhtul, peale seda, kui oma valik on tehtud ka neil, kes eelhääletamas ei käinud, on meil kõigil võimalus koguneda teleri ette ning jääda ootama valimistulemusi.

Selles valguses on paslik võtta kokku seekordne valimiskampaania. Mis oli siis teisiti aastal 2015 võrreldes kasvõi 2011. aasta parlamendivalimistega? Ning millele – peale oma lemmiku – saab veel kaasa elada valimisõhtul? Toon välja kolm seekordse kampaania iseärasust, mille puhul on ka huvitav jälgida, kuidas mõjutavad need valimistulemusi.

Esiteks, põhiteema ehk telg, mis jagab valimistules olijad eri leeridesse ning mida peab oluliseks ka valija. Nende valimiste paradoks tundub olevat, et üksteisele vastandutakse üksnes nüanssides, põhiküsimustes ollakse aga üksmeelel. Algul räägiti palju julgeolekust, mis on paljude jaoks meist oluline teema, kuid kas see on ikka valimiste põhiteema? Ainus, kel paistab erakondadega võrreldes oleme siin eriarvamusi, on üksikkandidaat Svetlana Ivnitsikaja, kõik teised peavad julgeolekut ning kaitsekulutuste säilitamist või isegi suurendamist väga oluliseks. Teine küsimus, mis on saanud palju tähelepanu, on palgavaesuse küsimus – kes selle teema esimesena tõstatas, on nüüd isegi keeruline öelda, sest pea iga erakond püüab ka sel teemal oma trummi taguda.

Kuna suuri sisulisi vastandusi suuremate erakondade vahel pole, võib arvata, et ka valimistulemus jaguneb erakondade vahel oluliselt ühtlasemalt ning rõhk on rohkem isikupõhistel sümpaatiatel.

Aga teemadest. Kõige rohkem eetriaega on nende valimiste lubadustest saanud ilmselt rahalised lubadused. Paiguti meenutab toimuv enampakkumine 2007. aasta valimiskampaaniat, kus enamik erakondi püüdis lubada valijale võimalikult head elu.

Kui 2007. aasta valimistelt läks ajalukku hüüdlause Eesti viie Euroopa rikkaima riigi hulka, siis neil valimistel on sama tiitli pretendent ilmselt tuhande-eurone miinimumpalk. Ja arvata on, et sedagi hüüdlauset jäädakse mäletama irooniaga.

Nii et huvitav on jälgida, kas valimised võidab see, kes pakub kõige rohkem.

Teine oluline erinevus seisneb konkurentsis. Neil valimistel näib enamatel erakondadel olevat valimiskünnise ületamise lootus. 2011. aastal Riigikokku suundunud erakonnanelik on marineerinud üsna stabiilsetes liitudes ja vastandustes. Kellelgi polnud võimalust olla n-ö kaalukeel, mis tähendab ka, et niivõrd oluliseks ei peetud rahva meeleolude jälgimist, vaid juba paigasolevaid piirjooni.
Samas on konkurentsiolukorda mõjutanud oluliselt ka niiöelda põlvkonnavahetus tipp-poliitikas. Aktiivsest valimisvõitlusest ning teinekord valimisnimekirjadestki on sel korral kõrvale jäänud mitmed varasemad häältemagnetid. Teisalt on aga poliitmaastikule sisenenud mitmeid uuemaid tegijaid ning tähelepanufookusse on kerkinud ka n-ö uus põlvkond professionaalseid poliitikuid. Põlvkonnavahetus on tähendanud ka üsna olulist stiilimuutust, võrreldes oma eelkäijatega pannakse oluliselt rohkem rõhku enda mainekujundusse kui et poliitikale kui oma ideede ja visioonide teostamisele.

Nii et huvitav on jälgida, kes korjab üles „vanade isaste“ hääled – on nendeks uued erakonnad või seni võimul olnud erakonnad? Ja kuidas jagunevad tulemused uue generatsiooni professionaalsete poliitikute ning poliitikasse saabunud värskete tegijate vahel?

Kolmas nende valimiste iseärasus tundub olevat kampaania kajastuse laadis. Nende valimiste eel toimus rekordilises mahus valimisdebatte. Saime näha, kuidas saavad poliitikud hakkama seistes teineteisega silm silma vastu. Tõsi, debatte oli kohe nii palju, et ka kõige andunumal poliitikahuvilisel osutus keeruliseks kõiki neid läbi vaadata. Ent tore oli, et debatid leidsid ka üsna põhjalikku kommenteerimist. Iseäranis tahan siin kiita Eesti Väitlusseltsi tublit tööd.

Niisiis, põnev saab olema jälgida, kui palju on n-ö ratsionaalseid valijaid ehk milliseid erinevusi-sarnasusi näeme väitluskohtunike hinnangutes ja valija eelistustes debattides osalenud poliitikute vahel.

Kokkuvõttes tähendab selle kampaania käik, et meie, kodanike jaoks on need olnud üsna keerulised valimised. Raske on leida erakonda, kes poleks kaasa läinud enampakkumisega, samuti nõuab päris suurt kannatust põhjalikum valimiskampaania kajastuse jälgimine. Sellele lisandub veel vajadus end kurssi viia uute tegeijatega ja jõuda selgusele, kuidas uued tegijad ka hakkama võiksid saada. Ning mõistagi oleme me teadmatuses, kuidas see koalitsioon ikkagi moodustatud saab.

Aga teisalt – ees seisab põnev valimiste õhtu.

 

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema