Ergma: Reinsalu ja Parts peaksid mõtlema, kas tasub IRLi juhtidena jätkata ({{commentsTotal}})

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles pärast fraktsiooni eestseisuses toimunud arutelu, et ta võtab erakonna kehvade valimistulemuste eest vastutuse. Endise riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul peaksid nii Urmas Reinsalu kui ka Juhan Parts tõsiselt mõtlema, kas neil tasuks parteijuhtidena jätkata.

Kuna IRL tegi riigikogu valimistel möödunud koosseisuga võrreldes kehva tulemuse, oli oodata, et täna kogunenud erakonna eessteisus arutab võimaluse üle teha suuremaid ümberkorraldusi oma partei sees. Kohtumisele IRLI fraktsiooni eestseisusega suundus partei esimees Reinsalu valmisolekuga võtta kehvade tulemuste eest vastutus, ent jättis otsad lahti võimaliku tagasiastumise osas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Poolteist tundi hiljem oli selgus käes - Reinsalu jätkab esialgu partei esimehena, kuid arutelud kehva valimistulemuse ning edasiste käikude osas jätkuvad veel edaspidigi.

"Kindlasti on olukord selline, et selle valimistulemusega ja selle kampaaniaga ei saa rahul olla. See tulemus jäi kehvemaks kui me ootasime. Ja ma rõhutasin seda, et mina vastutan selle kampaania eest, erakonna valimistulemuse, erakonna poliitika eest nii raskematel kui kergematel hetkedel. Ja kuidas me edasi läheme, millised on mõtted - me jätkame seda arutelu. Me leppisime kokku, et me homme jätkame seda arutelu," ütles Reinsalu teisipäeval.

Riigikogu valimistel tegi IRL tagasihoidliku tulemuse, saades küll valimistel ühe koha vähem kui sotsiaaldemokraadid ning pea sama palju kohti kaks uut väikeparteid kokku, ent eelmise koosseisuga võrreldes kaotati üheksa kohta. Politoloog Erik Moora peab IRLi põrumiste põhjusteks peaministrikandidaadi ebapopulaarsust, keskendumist julgeoleku asemel maksuteemadele ja liigselt kritiseerivat tooni opositsioonis olles.

"See hakkas juba sellest, kui nad jäid valitsusest kõrvale eelmisel kevadel, siis võtsid nad endale sellise näägutava, kibestunud, kritiseeriva tooni, olles mitte potentsiaalne arengumootor, kes viib Eestit edasi, vaid pigem selline üks paljudest irisejatest. Ja see jäi lõpuni tegelikult nendega kaasa," ütles Moora.

Endine riigikogu esimees ning IRLi liige Ene Ergma leiab, et muutused parteiladvikus tuleksid erakonnale kasuks. "IRL peaks minu meelest tõsiselt mõtisklema selle üle, kus olid need valed otsused ja need, kes neid otsused vastu võtsid, peaksid ka vastutuse võtma."

"Ma arvan küll, et Urmas Reinsalu ja Juhan Parts peaksid väga tõsiselt mõtlema, et kas neil tasuks jätkata. Ma ei ütle, et nad peaksid poliitikast lahkuma, aga kas tasuks jätkata eesotsas...," lisas Ergma.

Toimetaja: Sven Randlaid



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema