Reformierakond tegi ettepaneku alustada konsultatsioone SDE-le, IRL-ile ja Vabaerakonnale ({{commentsTotal}})

{{1425465701000 | amCalendar}}

Kolmapäeval kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas teha peale esimesi kohtumisi erakondadega ettepaneku konsultatsioonide alustamiseks valitsuskoostööks SDE-le, IRL-ile ja Vabaerakonnale.

"Oleme viimastel päevadel kohtunud SDE, IRL-i kui Vabaerakonnaga ja kõigiga on meil vajaliku ühisosa olemas, mille põhjal alustada konsultatsioone valitsuskoostööks," ütles Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas.

Rõivas osutas, et praeguses julgeolekuolukorras on oluline saada võimalikult kiiresti toimiv ja tugeva mandaadiga valitsus. "Reformierakonna prioriteetideks on Eesti riigi julgeoleku tagamine ja inimeste sissetulekute suurendamine," lisas Rõivas.

Pärast juhatuse koosolekut ütles Rõivas ajakirjanikele, et läbirääkimistega alustatakse ilmselt selle nädala lõpus.

"Anname aega, et ka partnerid saaksid isekeskis arutada ja pisut valmistuda, kuid ma loodaks selle nädala lõpupoole konsultatsioone alustada. Me arvestame pigem sellega, et ka nädalavahetusel tuleb läbirääkimisi pidada. Kuna osapooli on sedavõrd palju, siis kindlasti tulevad arutelud väga pikad ja põhjalikud. Seega peame võtma tempoka graafiku," ütles Reformierakonna esimees.

Reformierakonna läbirääkimiste delegatsioon koosneb erakonna esimehest, aseesimeestest, erakonna peasekretärist ja volikogu esimehest. "Kui läheme juba konkreetsetesse peatükkidesse, nagu majandus või kultuur, siis on võimalus ka valdkonna eksperte kaasata," selgitas Rõivas.

Rõivas kinnitas, et läbirääkimisi peetakse ühise laua taga, sest siis on võimalik näha, mis on ühisosa ning kuidas edasi minna. Läbirääkimiste kestuse kohta lausus ta: "Aega mõõdetakse pigem nädalates kui päevades."

Rõivase käest küsiti ka hinnangut, kas koalitsioon, kus on neli partnerit, suudab neli aasta võimul püsida. "Kui me valitsust moodustame, siis me teeme seda mõttega, et see oleks võimalikult tugev," vastas peaminister.

Reformierakonna esimehe hinnangul oleks hea, kui riigikogu uue koosseisu kokkutulemise ajaks oleksid koalitsiooniläbirääkimised lõppenud ja uus valitsus saaks astuda ametisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõnelustest jäävad kõrvale Keskerakond ja EKRE.

"Me usume, et neljast partnerist piisab ja kui me vaatame nende esimeste kontaktide pinnal, et kellega on võimalik lihtsamalt leida ühisosa, kuidas Eestit edasi viia, siis me usume, et nende kolme partneriga - SDE, IRL ja Vabaerakond - on ikkagi ühisosa leidmine märksa lihtsam," märkis peaminister.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel tõdes, et väga kiire tempo Vabaerakonnale ei sobi ja erakond soovib nüüd natuke veel isekeskis aru pidada.

"Me ei saa liikuda nii ägedas tempos. Ja ka erakonnas, ütleme otse, et need suhtumised koalitsiooni minekusse on seinast seina. Me peame ka nendes suhtumistes jõudma selgusele," nentis Herkel.

Pärast 2007. aasta riigikogu valimisi kutsus Reformierakond läbirääkimiste laua taha neljanda partnerina parlamenti pääsenud rohelised. Läbirääkimiste viimases etapis loobuti aga rohelistest. Vabaerakondlastele ei meeldiks, kui ajalugu kordub.

"Eks see, mis Eesti poliitikas varem on toimunud ja mismoodi need koalitsioonid on vastu pidanud, see kõik on teada. Mõningal määral teeb ka see ettevaatlikuks, jah," tõdes Herkel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser arvab, et koalitsioonis võiks olla kolm osapoolt - Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. Nelja osapoolega koalitsioon annaks sarnase võimaluse nagu oli see Tallinna volikogus 2009. aastal, kui sotsiaaldemokraadid läksid võimuliitu Keskerakonnaga, kellel endal oli volikogus enamus.

"Ükski koalitsiooni väiksematest osapooltest ei omaks kontrolli selle üle, mida see koalitsioon teeb ja otsustab. Selliseid viie rattaga vankreid headel põhjustel ei ehitata," lausus Mikser.

Mikser eelistaks koalitsioonipartnerina Vabaerakoda IRL-ile, kuid kutsujaks on Reformierakond.

"Me ei pirtsuta, kuid loomulikult tahame ajada sotsiaaldemokraatlikku asja ja sellises koalitsioonis, kus parempoolsetel erakondadel on 51 häält või rohkem, me ei näe, et sotsiaaldemokraadid saaksid ajada sotsiaaldemokraatlikku asja," sõnas Mikser.

Isamaa ja Res Publica Liit on konsultatsioonideks valmis. Jaak Aaviksoo sõnul võib nelja osapoolega koalitsioonivariant olla kasulik.

"Vabaerakonna suhtes on suured ootused ja miks ka mitte. Koalitsioon kolmest erakonnast, millest üks on Vabaerakond, jääb natukene nõrgavõitu, kui pikemat perspektiivi silmas pidada," märkis Aaviksoo.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Liis Velsker



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.