Atonen EKRE-st: ma ei tea, mis partei see on ({{commentsTotal}})

Reformierakondlane ja ettevõtja Meelis Atonen rääkis "Ringvaate" stuudios, et EKRE puhul teeks valitsuskoalitsiooni keeruliseks see, et pole selge, mis partei see tegelikult ikkagi on. Vabaerakond on tema arvates väga arusaadava põhimõttega erakond.

Koalitsiooniläbirääkimiste tavaloogika on Atoneni sõnul selline, et esimene kohtumine tehakse eraldi ja seejärel kutsutakse koos laua äärde need, kellega on võimalik koostööd teha. "Lõppude lõpuks on oluline ühisosa leidma hakata. Ühisosa peab olema kõigi nende oma, kes lõpuks kaasa löövad," ütles ta.

"Minule tundub täna, et tantsukõlbulikke erakondi on neli, Reformierakond nende hulgas. Keskerakonna kohta on kõigi poolt öeldud, et nendega ei tehta koostööd," lausus reformierakondlane ning märkis, et tema jaoks polnud see ka üllatus.

EKRE kohal olid Atoneni arvates küsimärgid juba enne valimisi. "Nüüd need esimesed tunnid on näidanud, et need küsimärgid on nii rasvaseks läinud, et keegi ei tahagi jälle nendega teha ja see tähendab, et neli on jäänud ja siis on mõttekas hakata selle neljaga tervikuna ühisosa otsima," märkis ta.

Natsipartei on EKRE kohta Atoneni hinnangul veidi karmilt öeldud. "Aga ma ei tea, mis partei see on," tõdes reformierakondlane siiski. Atonen kirjeldas EKRE-t kujundlikult kui hapukapsaid ja mannaputru, mis on kokku pandud ehk esindatud on väga erinevad vaated.

"Kui sul on partner, kellega sa peaksid neli aastat riiki juhtima, ühiselt otsuseid langetama ja ühiselt vastutust kandma ja teinekord ka pingelisi aegu läbi elama, siis kui sul on vastas selline jõu, siis sa ei teagi, mis jõud see on," hindas Atonen.

Atonen tõi välja, et hoolimata sellest, et ta näiteks sotsiaaldemokraatidega maailmavaadet ei jaga, siis inimlikus plaanis ja üldhumaansetel asjaoludel saab nendega küll laua taha istuda. Samamoodi Vabaerakonnaga.

Vabaerakonnas on tema arvates palju just neid inimesi, kes pettusid omal ajal Res Publica ja Isamaaliidu liitumises. Nüüd on endised "kampsunid" Andres Herkel ja Andes Ammas saanud demokraatlikul teel n-ö võimukausi juurde tagasi, kust Atoneni väljendi järgi "Res Publica poisid" nad eemale tõrjusid. "Nad said selle tagasi, mis neile tegelikult kuulub," kinnitas Atonen. Vabaerakond on tema sõnul väga arusaadava põhimõttega erakond.

IRL oli Atoneni arvates aga kooseluseaduse vastuvõtmisel väga kuri ja seda kurjust ta pelgaks. Siiski ajab ta selle kurjuse kampaaniaärevuse süüks ning usub, et nendega saab läbirääkimisi edukalt pidada.

Keskerakonda ei oskaks ta läbirääkimiste laua taha ette kujutada. "See retoorika, mille eest Edgar Savisaar just on hukka mõistetud, on minule isiklikult väga arusaadav. Kui tahad flirtida teatud naaberriigi ja tema vaadetega, siis sa ei saa Euroopa Liidu asjades teiste partneritega asju ajada," teatas Atonen.

Atonen tuletas meelde, et 90-ndatel oli peamine retoorika see, et miks on meil nii palju erakondi ning ühiskonnas oldi selle üle kriitilised, kuna nii ei püsinud valitsused ja tekkis valitsusvahetusi. Kui nüüd tekkis aga stabiilsus, siis ühtlasi tekkis ka uus rahulolematus.

Tema arvates pole kuueparteilises riigikogus otseselt midagi halba ega ka head. Selge on tema sõnul see, et neljaosalist koalitsiooni on raskem koos hoida kui kolme- või kaheosalist.

"Mina, kui ma isiklikult saaks teha, siis ma praegusel närvilisel ajal pigem üritaks nelikliitu," märkis Atonen.

Toimetaja: Liis Velsker



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.