Aro Velmet: EKRE tõelisest loomusest on mööda vaadanud nii ajakirjandus, analüütikud kui ka Taavi Rõivas ({{commentsTotal}})

Aro Velmet
Aro Velmet Autor/allikas: erakogu

Selgelt paremäärmusliku erakonna EKRE seisukohtadest murettekitavam on poliitikute, analüütikute ja ajakirjanike loidus nende ideoloogiale tähelepanu juhtimisel.

Võib-olla oli see tõesti õnnetu nooruse rumaluses tehtud temp, et Jaak Madison nimetas oma blogisissekandes fašismi ideoloogiaks, “mis koosneb üsna paljudest positiivsetest ning rahvusriigi säilimiseks vajalikest nüanssidest“ ning kirjutas sealsamas “gaasikambrimängudest”. Ent Madisonile keskendumine jätab tähelepanuta suurema probleemi: ta ei ole EKREs erandlik.

Paremäärmuslike sümbolitega flirtimine on EKREs häirivalt tavapärane ning nende valimisprogrammi ja kampaanialoosungitega tutvumine ei jäta kahtlust, et tegemist on radikaalse erakonnaga. Eriti murettekitav on aga asjaolu, et selle märkamine niivõrd kaua aega võttis.

Lisaks Madisonile väärib tähelepanu ka EKRE juhatuse liige Ruuben Kaalep, kes poseerib erakonna kodulehel 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviisi sümboolikaga. Ta on andnud intervjuu raadiojaamale Renegade Broadcasting, mis esindab valge rassi ülemvõimu toetavaid aktiviste Suurbritannias.

EKRE noorteühendus Sinine Äratus kutsus 24. veebruaril tõrvikumarsile ühenduse Nordisk Ungdom, mille liikmed on Rootsis verbaalselt ja füüsiliselt ahistanud rassismivastaseid aktiviste ja rahvusvahelisi põgenikke. Ekstremismi monitooriv asutus EXPO nimetab Nordisk Ungdomi paremäärmuslikuks ja antisemiitlikuks organisatsiooniks.

Tõrvikumarsist valmis EKRE noorteorganisatsioonil video, mille taustaks mängib metal-bänd Minu Kamp hoogset lugu “Ma ootan Juhti”, mis veel paar päeva tagasi rippus EKRE ametlikul YouTube'i lehel valimisreklaamide kõrval. Need ei ole enam üksikud juhtumid. See on muster.

Sellised seigad ei peaks tulema poliitikavaatlejatele üllatusena. EKRE valimisprogrammi, loosungeid ja kandidaatide väljaütlemisi süsteemselt jälgides pole kahtlust, et tegu on paremradikaalse erakonnaga, mis tehtud samast puust kui Prantsusmaa Rahvusrinne, Rootsi Demokraadid või Põlissoomlased. Tõsi, paremäärmusluse defineerimine on küllaltki keeruline, kuna tegu on ideoloogiliselt mitmekülgse nähtusega.

Politoloogid ja ajaloolased on siiski välja toonud mõned “liigikuuluvust” näitavad jooned, mis paremradikaale ühendavad. Neist olulisim on usk väljavalitud ning ohvristaatuses rahvuse taassündi, millele vastandatakse ülimustades toonides värvitud vaenlasekuju ja lootusetult korrumpeerunud võimueliit. Parempoolseks teeb selliseid liikumisi inimeste sünnipärase võrdsuse eitamine ja ühe inimrühma seadmine teistest kõrgemaks (meenutame, et parem-vasak eristus pärineb prantsuse revolutsiooni päevilt, kus rahvusassamblee paremal tiiva otsas istusid kuningriiklased) ning äärmuslikuks maailmalõpuline must-valge ideoloogia, mis nõuab kohest ja jõulist tegutsemist.

On raske leida inimgruppi, keda EKRE liikmed poleks kujutanud eksistentsiaalse ohuna eestluse kestmisele. Meenutagem erakonna aseesimehe Martin Helme tsitaati “kui on must, näita ust”, mis pidi poliitiku sõnul kirjeldama ideaalset immigratsioonipoliitikat, vältimaks olukorda, kus mustanahalised hakkavad Virumaal “kohalikes külades käima varastamas, rüüstamas, vägistamas – sest täpselt seda nad teevad, muud nad ei teegi”.

Meenutagem valimiskampaania korras jagatud tikutoose pealkirjaga “tuld kooseluseaduse pihta”. Meenutagem Mart Helme jätkuvat viitamist “vene vähemuse painest ikka veel mitte vabanenud Eesti[le]”. Kõik need seisukohad taandavad erinevate inimeste komplekssed elud grupitunnustele, mida valida ei saa, ning kujutavad neid kui vägivaldseid retsidiviste ja “painet” terve riigi hinges. Võitlust vaenlaste vastu kirjeldatakse sõjametafooridega (“tuld!”) – ehk teisisõnu, käimas on lahing elu ja surma peale.

Samavõrd maailmalõpuliste väljenditega kritiseerib EKRE programm “korrumpeerunud võimueliiti”, kes on muutnud Eesti “Euroopa Liidu, väliskapitali ja stagneerunud karjääriametnike-funktsionäride huvisid esindavaks vasallriigiks”, ning kelle juhtimise jätkumisel “kujunevad hävingut põhjustavad protsessid pöördumatuks”. On tõsi, et kartellierakondadest ja korruptsioonist räägivad paljud erakonnad, näiteks ka teine riigikogu uustulnuk Vabaerakond, ent EKRE teeb seda toonil, mis apelleerib ainult valija hirmule ja nõuab kohest, radikaalset muutust.

Ohus polevat midagi vähemat rahvus ise, sest Mart Helme sõnul on väljarände ja madala sündimuse tõttu Eestis toimunud “hirmuäratav rahvastikukadu, mis on kõrvutatav koguni stalinlike repressioonide läbi kantud inimkaotustega”, ning EKRE moto kohaselt tuleb “enda ja rahva vahel [valides] valida rahvas”. Justkui küüditamised ja mahalaskmised oleks samas kategoorias vabatahtliku väljarände ja igapäevase pereplaneerimisega, ja justkui väljaspool Eestit elavad eestlased polekski enam õiged eestlased.

Selline retoorika on ohtlik, sest mida reljeefsemad on vastandused, mida hirmsamad tunduvad vaenlased, seda radikaalsemad ja jõulisemad on sammud, mida ohule reageerimiseks on võimalik astuda.

Noortekogu aktivistide õõvastavatest vaadetest hoolimata ei ole EKRE tervikuna fašistlik ega natsionaalsotsialistlik partei – nad ei ülista programmiliselt vägivalda, puudub juhikultus, ning totalitaarsest riigikorrast distantseerivad erakonna liidrid end jõuliselt. Ent see, millist nime taolisele äärmuslusele anda, on mõnes mõttes lihtsalt akadeemiline küsimus. Tegu on ikkagi radikaalse jõuga, mille valimiskampaania põhines vastandumisel ja erinevate inimgruppide demoniseerimisel nahavärvi, rahvuse ja seksuaalse orientatsiooni alusel; mille liikmed flirdivad fašistliku sümboolikaga häirivalt sageli (st sagedamini kui mitte kunagi) ja nähtavasti karistamatult.

Taoline retoorika on läbinud EKRE kandidaatide sõnavõtte Euroopa parlamendi valimistest saadik, kus Martin Helme lubas seista elujõulise eestluse poolt ja homolembese Euroopa vastu. Tähelepanelikule vaatlejale oli juba ammu selge, milliste aadete eest EKRE seisab, ning need ei ole sünnipärase võrdsuse ja individuaalse vabaduse aated.

Seda rohkem tekitab muret fakt, et meedia ja EKRE poliitilised konkurendid ärkasid alles pärast valimisi, kui tuli avalikuks Jaak Madisoni õnnetu blogipostitus. Eriti halvasti paistab selles valguses peaminister Taavi Rõivase “Aktuaalses kaameras” välja käidud lubadus kutsuda EKRE koalitsioonikonsultatsioonidele, samas kui Keskerakond jäeti kutsumata, viidates kahe partei lahknevatele väärtustele. Mis on need ühised väärtused, mida Reformierakond jagab EKREga? Kas Keskerakonnale vastandumine oli nii oluline, et teised väärtuskonfliktid jäid lihtsalt kahe silma vahele, või tundus EKRE oravatele tõepoolest vastuvõetavam partner?

Ka ajakirjanikud ja analüütikud on jätnud kasutamata võimaluse asetada EKRE retoorika ja poliitikakavandid rahvusvahelisse konteksti, juhtida tähelepanu EKRE retoorilise ja intellektuaalse traditsiooni ajaloole, ning uurida nende juhtivpoliitikute tausta. Selle asemel on jäetud mulje, nagu tegu oleks lihtsalt ühe uue värske tuulega, kelle hulgas on oma “pesamunad” ja muidu veidrikud.

Valijatel on vaja, et nad teaksid, mis väärtuste eest nende erakonnad seisavad, ning et neil oleks informatsioon, mille põhjal oma erakondade sõnu ja tegusid kokku viia. Tänavuse valimiskampaania ajal ei saadud selle ülesandega ilmselgelt hakkama.

Selline vaikimine ei tohiks edaspidi olla enam võimalik. EKREmistide sõnavõttudele lisavad parlamendikohad legitiimsust ja autoriteeti, ent sõnavabadus ei tähenda õigust kriitikast pääseda. Seda olulisem on vastata paremradikaalsetele seisukohtadele ausate ja põhjendatud argumentidega. Kui EKRE liikmed räägivad “elujõulise Eesti” nimel, siis on oluline, et need inimesed, kelle jaoks elujõuline Eesti ei tähenda ühe neljandiku eestimaalaste “külalisteks” nimetamist, migratsioonipoliitika tegemist nahavärvi põhjal või samasooliste paaride eraellu sekkumist, ütleksid selle välja.

Kui kõlavad seisukohad, mis oma sisult dehumaniseerivad terveid inimrühmasid, siis isegi kui neid esitatakse retooriliselt rahva nimel, on meedia ja poliitilise eliidi ülesanne sellele tähelepanu juhtida. Vaikimine ei oleks sellisel puhul kohane, sest nagu ütles apartheidi vastu võidelnud piiskop Desmond Tutu: “Kes vaikib ebaõiglusega silmitsi seistes, on valinud rõhuja poole.”

ERR-i uudisteportaalil on vastuartikli kirjutamise kokkulepe EKRE juhatuse liikme Martin Helmega. Avaldame Helme artikli kohe, kui see toimetusele laekub.

Toimetaja: Rain Kooli



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.