Turismiarendajad alustasid kampaaniat "Ida-Virumaa üllatab" ({{commentsTotal}})

Ida-Virumaa maine Eesti turismi- ja puhkealana ei ole just kõige parem. Sealsed põlevkivikaevandused ja keemiatööstused ning elektrijaamad justkui manitseksid turiste ettevaatlikkusele.

Idavirulaste eesmärk on kujunenud eelarvamuste kummutamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ettekujutus Ida-Virumaast on teistes Eesti maakondades ja linnades enamasti üsna sünge - tuhamäed, kaevandused, mürgitatud õhk ja vesi ning palju-palju töötuid muulastest narkomaane.

Ida-Virumaa tagasitoomiseks Eesti mentaalsele kaardile on Ida-Viru turismiarendajad alustanud kampaaniat "Ida-Virumaa üllatab".

"Üllatus on see, et Ida-Virumaa on nagu kaks ühes. Ühelt poolt siin tõesti Eesti kõige ägedamad ja erakordsemad seiklused, teiselt poolt on siin samas kõrval kohe uskumatult lõõgastav puhkus - pikim kuurortala Eestis," tõi välja Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Kampaania käigus tutvustatakse siinseid puhkealasid ja seiklusparke ning vaatamisväärsusi.

"Meil on olemas selliseid aktiivse puhkuse võimalusi, kaunis loodus. Meil on olemas veeatraktsioonid ja erinevad muuseumid, mõisad ja kindlasti ka piirilinn Narva," märkis Jõhvi turismiinfo keskuse konsultant Kristiina Ernits.

Üks siinseid tuntumaid seiklus- ja puhkekeskusi on Kiviõli poolkoksimäele rajatud seikluspark, kus suvel toimuvad motovõistlused ja talvel saab mäest alla lasta nii suuskade kui lumelauaga.

"Kui on vähegi võimalik, tulge kohale vaatama ja võib-olla tekib endal ka huvi selle asjaga tegeleda, sest et see keskus on selleks nagu ideaalne," lumelauaklubi SWB lumelaudur Karel Kangro.

Ka Aidu karjäärialale rajatav sõudekanal on juba jõudnud kujuneda tõsiseks turismimagnetiks. Talvel tähistasid paljud uisuspordihuvilised siinsel jääl Eesti Vabariigi aastapäeva.

Kevadiseks Ida-Virumaa üllatuseks saavad maikuu alguses toimuvad Eesti esimesed meistrivõistlused kullauhtmises ja naistele ja lastele mõeldud kalliskivide kaevandamine Kohtla kaevandusmuuseumis. Sel aastal üllatab Ida-Virumaa ennekõike Eesti inimesi, ent valmis on plaanid meie naabrite külla kutsumiseks.

Toimetaja: Liis Velsker



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: