Valitsuskõnelustel arutleti riigikaitse teemal ({{commentsTotal}})

Valitsuskõnelustel jõudsid neli osapoolt täna põhimõttelisele kokkuleppele selles, mis puudutab riigikaitset. Ühel meelel ollakse selles, et kulutused riigikaitsele peavad olema vähemalt kaks protsenti, liitlaste kohalolek Eestis peab olema püsiv ja rakendada tuleb laiapindset riigikaitse arengukava.

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas rõhutas, et kõik erakonnad peavad julgeolekut väga oluliseks nagu ka liitlassuhteid NATO-ga ja Eesti iseseisva riigikaitsevõime arendamist, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".

"Täna oli juttu nii sellest, kuidas kõige paremini jätkata juba põhiseaduse muutmisega mõned aastad tagasi alanud riigikaitse juhtimise reformimisega. Jutuks oli ka see, et peaks jätkuma põhimõte, et me teeme kõik võimaliku selleks, et liitlaste kohalolek Eestis jätkuks ja suureneks," ütles Rõivas.

"Kuigi ka julgeoleku põhiteemades on kindlasti pikki vaidlusi ja detailides on võimalik arutleda veel jätkuvalt, me ei lõpetanud tänaseks veel neid arutelusid riigikaitseteematedel, siis seda võib öelda küll, et põhifookus on meil sarnane ja me näeme asju üsna ühtemoodi," nentis Rõivas.

Julgeolekuteemadel on neljal osapoolel ühtne arusaam, kuid arutelud käivad detailide üle.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel tõdes, et julgeolek ja riigikaitse sealhulgas on väga mahukas küsimus.

"Kindlasti mitte võib-olla nii suurte vastuoludega, aga ajakava järgi peaksime olema juba sisejulgeoleku juures. Kindlasti see läbirääkimiste tempo osutub mõnevõrra aeglasemaks kui me algselt planeerisime. Täna seisab sisejulgeoleku juures ees ka küsimusi, kus võib-olla eriarvamusi tuleb natuke rohkem," sõnas ta.

"Kaks protsenti pluss liitlaste kohaloleku tagamine ja valmisolek vajadusel märksa enamaks, see ühisosa kindlasti on olemas," lisas Herkel.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser nentis, et tekstiloome 20 inimese osavõtul on üsna vaevarikas tegevus

"Kindlasti sõjalise julgeoleku teema on selline, mille pealt need neli erakonda küll tülli ega lahku ei lähe, loodetavasti ei lähe üldse, aga kui, siis kindlasti on erimeelsused suuremad nendel teemadel, mis järgmistel päevadel lauale tulevad," rääkis Mikser.

Mikser täpsustas, et kokkuleppe järgi kasutatakse eraldatud kaitsekulutused sõjaliseks riigikaitseks. "Luuakse nö reaalseid sõjalisi võimeid, et Eestit saab kaista ainult selliste võimetega, mis on mehitatud, varustatud varudega ja logistika tagatud."

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu selgitas, et vaevalt kunagi varem on koalitsiooniläbirääkimistel riigikaitse- ja julgeoleku peatükile nii suurt tähelepanu pööratud.

Endine kaitseminister ütles, et riigikaitsekulutused peavad olema vähemalt 2 protsenti. "Teine keskne lähtekoht on see nagu Taavi Rõivas ütles, et poliitiline seisukoht, ühemõtteline poliitiline seisukoht on kõigil neljal erakonnal see, et liitlaste kohalolek peab olema Eestis püsiv."

Reinsalu kinnitas ka, et tema esimehe kohast loobumine juunikuus, mil tuleb kokku erakonna suurkogu, valitsuskõnelusi kuidagi ei mõjuta. Ta ütles ka, et partei liidri kohalt taandumine oli tema ettepanek.

"Arutasime täna erakonna eestseisuses valitsuse läbirääkimisi, kiitsime heaks need julgeolekupositsioonid, mida me täna läbirääkimistel väljendame. Erakonna esimees, erakonna eestseisus jätkab täisvolitustega kuni kuuenda juunini ja annab siis oma ülesanded üle uuele, kindlasti ka väga tublile esimehele ja eestseisusele. Mina näen oma rolli pärast kuuendat juunit selles, et aidata uut esimeest igati nagu Mart Laar on aidanud ja olnud toeks mulle. Kui küsite minult spekulatsioone, kes see uus esimees on, siis ma arvan, et minu esimene avaldus ongi sellega seoses, et ma ei hakka ühegi nimega spekuleerima," kõneles Reinsalu.

Toimetaja: Madis Järvekülg



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.