Erik Gamzejev: eesti ja vene valijate üheaegne häälte püüdmine on kui köielkõnd ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Riigikogu valimistulemustes Ida-Virumaal ja suuresti ka pealinnas polnud midagi üllatavat. Kivistunud seaduspärasusena võttis Keskerakond nendes linnades taas ülekaalukalt enim hääli, ent jääb taas riigi valitsemisest kõrvale, sest ülejäänud Eestis on tema poliitika sedavõrd vastuvõetamatu.

Kas Keskerakonnal on mingigi võimalus sellisest ummikust välja tulla ning mida tasuks teistel erakondadel teha, et venekeelsetele valijatele natukenegi hingelähedasemaks saada?

Ida-Virumaal peab koguni ligemale 60 protsenti valimas käinud Eesti kodanikest taas kord leppima tõsiasjaga, et nende lemmikpartei Keskerakond riigis võimule ei saa. Nii oli see eelmiste ja ka üle-eelmiste riigikogu valimiste järel.

Keskerakond ei ole ilmselgelt enamiku Eesti valijate silmis "salongikõlblik" ja seda väljendab ka teiste erakondade juhtide otsekohesus, et nad Savisaare parteiga koostööd ei tee.

Nii ei jäägi Keskerakonna liidritel muud üle, kui unistada, et loodav kolmik- või nelikliit ühel päeval lõhki läheb ja küll siis tullakse ka nende parteikontori ust võimuliidu jutuga kraapima. Seniks läks Ida-Viru häältemagnet Yana Toom Brüsselisse, Edgar Savisaar jätkab ilmselt Tallinna linnapea ametis. Kuid aastaid kestnud jutt, et täna meid koalitsioonis ei ole, aga homme kindlasti saame sinna, hakkab juba meenutama absurdiklassik Samuel Becketti näidendit "Godot´d oodates".

Muidugi võib igasugu asju juhtuda ja kindlasti ei ole Keskerakonna võimalus eelseisva nelja aasta jooksul riigis võimu jagama pääseda null. Kuid praeguste liidrite ja retoorikaga ei ole see tõenäosus ka väga palju suurem.

Kõigil on loomulikult hästi meeles, et Reformierakond on Keskerakonnaga ühes liidus olnud. Kuid sellest ajast, mil viimati koos Eesti riiki valitseti, on möödas juba kaheksa aastat. Järgnenud aega mahuvad pronksiöö ning Venemaa sissetung Gruusiasse ja Ukrainasse ehk sündmused, millesse suhtumine pole neid erakondi mitte lähendanud, vaid on hoopis veel kaugematele poolustele nihutanud. Ja mitte ainult Reformierakond pole Keskerakonnast distantseerunud, vaid ka teised parlamendierakonnad.

Äsjastel valimistel ei toonud Keskerakond letti ka ühtegi uut nii tugevat ja head ideed, mis oleks tavalisest suurema hulga valijate silmis nende Putini-Venemaa-sõbralikkuse üles kaalunud. Toetuse suurendamiseks ja läbirääkimiste laua taha pääsemiseks tulevikus oleks Keskerakonna poolt vaja mingeidki samme, mis näitaksid, et nende hoiakud enamikule Eesti inimestele põhimõttelistes küsimustes on veidigi muutumas. Seda soovi ei paista aga kusagilt.

Üks võimalus, kus saanuks seda selgelt teha, oli näiteks seoses kurikuulsa looga Venemaa telekanali Rossija uudistesaates, kus "Tujurikkuja" sketši abil püüti tõe pähe näidata, kuidas Eestis möllab natsism.

Edgar Savisaar või Yana Toom oleksid võinud oma autoriteeti kasutades pöörduda oma Eesti valijate poole ja öelda selgituseks, et tegu oli äärmiselt ebaausa manipuleerimisega. Selle juurde oleks võinud lisada, et head sõbrad, suhtuge Venemaa uudistesaadetesse kriitiliselt ja arvestage, et selliseid inetuid võtteid kasutatakse ka teiste uudislugude puhul. Väike kiri sõnumiga, et nii pole ilus teha, oma koostööparteile Jedinaja Rossija oleks samuti olnud asjakohane.

Sellisel avaldusel poleks olnud midagi Venemaa vaenulikku ega õelat. Tegu olnuks lihtsalt rängale valele osutamisega. Seda ei tehtud. Küllap mõeldi, et see võinuks tekitada meelehärmi osa oma valijate seas, kelle maailmapildis on Vene riiklikud telekanalid usaldusväärsed ja nende tõde ei tohi kahtluse alla seada.

Küllap on Keskerakond välja raalinud, et Venemaad puudutavate teemade puhul võib väikseimgi negatiivne hoiak kaasa tuua suurema valijate kaotuse Tallinnas ja Ida-Virumaal kui juurdekasvu Saaremaal või Võrumaal.

Enda meeldima saamine ühel ajal nii eesti kui vene valijatele on muutunud Eestis üha keerukamaks köielkõnniks aina tõusvatel kõrgustel. Püüdes mõlemat sihtrühma, on kerge jääda ilma mõlemast. Seda näitas mõningal määral ka sotside seekordne oodatust nõrgem valimistulemus.

Häälte jagunemine neil valimistel kinnitab Eestis elavate kogukondade jätkuvat poliitilist lõhestumist. See pole asi, mille üle uhkust tunda, ent üleliia muretseda samuti ei tasu. Demokraatlikuks ühiskonnas kunstlikult inimeste vaateid ei muuda. Positiivne on seegi, et kodanikel on võimalik valida meelepäraseid poliitikuid parlamenti. Keskerakonna valijatele ei ole ilmselt suurt probleemi ka selles, kui nende lemmikud kipuvad seal opositsionääridena põlistuma.

Kui aga teised erakonnad tahavad natukenegi Keskerakonna valijaid enda poole võita, siis tuleks alustada kohalikest valimistest. Kui Reformierakond või sotsid suudaksid tõestada, et nad on näiteks Narvas või Kohtla-Järvel kohaliku elu korraldamisel paremad ja võimekamad kui nendes linnades võimule juurdunud Keskerakond, siis tekib ka lootus teenida nendes linnades natukenegi rohkem hääli järgmistel riigikogu valimistel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).Filosoof Anne Dufourmantelle (1964-2017).

Tuntud prantsuse filosoof hukkus uppumisohtu sattunud lapsi päästes

Reedel hukkus Saint-Tropez' kuurortlinna lähistel Pampelonne'i rannas tuntud prantsuse filosoof ja psühhoanalüütik Anne Dufourmantelle, kes oli läinud päästma kaht uppumisohtu sattunud last.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.