Eesti islamivaimulik: kohalikel moslemitel pole äärmuslikke vaateid ({{commentsTotal}})

{{1428932960000 | amCalendar}}

Eesti islamikogukonna juht, peaimaam Ildar Muhamedšin pole nõus kaitsepolitsei aastaraamatus tehtud järeldustega ning kinnitab, et kohalikel moslemitel äärmuslikke hoiakuid ei ole.

Kaitsepolitsei kinnitas täna aastaraamatu esitlusel, et Eestist on Süüriasse sõdima suundunud kaks meest. Üks selliseid mehi on Abdurrahman Sazanakov, kes enne Eestist lahkumist külastas regulaarselt Tallinnas Keevise tänaval asuvat islamikeskust.

"Sazanakov käis tõepoolest keskuses, osales palvustel, mingeid äärmuslikke seisukohti ei avaldanud, vägivaldsust üles ei näidanud," rääkis Muhamedšin ERR-i venekeelsele portaalile.

Kaitsepolitsei märkis värskes aastaraamatus ka seda, et eelmisel aastal üritasid Moslemi Vennaskonnaga seotud inimesed luua püsivaid kontakte Eesti moslemitega.

"Kui varasematel aastatel on Eesti moslemikogukonna kasv ning nende sidemed välismaiste islamiorganisatsioonide ja mošeedega stabiilselt kasvanud, siis 2014. aastat iseloomustab tunduvalt dünaamilisem areng. Oluliselt on suurenenud moslemitest immigrantide arv ja seda eelkõige Eesti ülikoolides õppivate tudengite näol. On esinenud ka juhtumeid, kus Eestisse õppima saabunud välisüliõpilased n-ö kadusid ära Lääne-Euroopasse," tõdes kaitsepolitsei.

Kapo peab eelmist aastat rekordiliseks välismaiste islamiorganisatsioonide ja mošeede esindajate Eesti külastuste poolest ehk kui varasematel aastatel on islamiorganisatsiooni Jamaat Tabligh gruppide Eesti külastuste arv jäänud alla kümne, siis eelmisel aastal oli nende arv juba kahekohaline.

"Kirjeldatud arengute valguses on terrorismioht Eestis küll jätkuvalt madal, kuid muret tekitab radikaalsuse ilmingute süvenemine ja nende tavapäraseks muutumine osa Eesti moslemikogukonna liikmete hulgas," tõdes kaitsepolitsei.

Muhamedšin pole kaitsepolitsei järeldustega nõus. "Me ei ole sõjaline organisatsioon ega partei, et me jälgiks oma liikmeid. Me oleme vaid õpetajad," märkis ta.

Lisaks rõhutas Muhamedšin, et mingeid kontakte äärmuslike islamiorganisatsioonidega kultuurikeskusel pole. "Inimestel, kes näiteks minu üritustel käivad, pole äärmuslikke vaateid. Igaühe hinge ei vaata, kuid võin kinnitada, et kohalikel moslemitel, kes on siin sündinud, pole mingeid äärmuslikke vaateid," ütles ta.

Saripov: Araabia-maadest tulnutel on mõnikord oma nägemus islamist

Eesti islamikogudus leiab, et nemad on pigem ilmalik organisatsioon ega ole äärmuslaste taimelava. Kuigi islamivõitlejate ridadesse läks noor mees Eestist, näeb islamikogudus pigem ohtu Araabia-maadest Eestisse saabuvates noortes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Islami Kogudus seob valdavalt Nõukogude rahvuspoliitika tagajärjel Eestisse tulnud islamisusulisi ja nende järglasi. Nemad on selgelt häiritud kaitsepolitsei aastaraamatu tekstist, et mõned moslemikogukonna juhtfiguurid ignoreerivad vaikides radikaalseid ilminguid.

"Võib-olla tõesti radikalism on tekkinud viimase 5-6 aasta jooksul, kui siia hakkasid tulema Araabia-maadest - kuidas ma ütlen - araabia vennad. Kellel on oma nägemus üldse islamist - näiteks vahhabismi ilmingud. Meile ei ole see absoluutselt vastuvõetav - meie oleme kogu aeg elanud siin ilmalikku moslemi elu," selgitas Eesti islamikoguduse liige Timur Saripov.

Noor mees, kes paar aastat tagasi valis islamivõitleja tee, oli aga kohalik, mitte uustulnuk. Koguduse liikmed mäletavad teda hästi.

"Ütleme - seal palvustel ja ta oli kuidagi hästi sisse võetud, ütleme nii, sellest islamist. Väga austas seda ja luges pidevalt Koraani. Aga et ta oleks mingeid äärmuslikke vaateid välja näidanud - seda küll ei olnud. See oli meile tõesti üllatuseks," nentis Saripov.

Islamiusku inimeste tegemisi mäletab avalikkus üle-eelmise aasta sügisel toimunud abi kogumise kampaaniast. Tollal voolas Süüriast kodusõja jalust põgenikke üle Türgi piiri.

Abi kogumist korraldasid mõned nooremad kohalikud inimesed, kes on vastu võtnud islamiusu. Hiljuti loodud MTÜ Eesti Moslemid esindajad, kellega "Aktuaalne kaamera" ühendust sai, ei leidnud, et radikaalsuse küsimus neid puudutaks.

Toimetaja: Laur Viirand, Vahur Lauri



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: