TÜ on arendamas testi, mis aitaks prognoosida võimalikke komplikatsioone rasedusel ({{commentsTotal}})

Eestis on rasedate tervis üha paranenud, kuid siiski esineb sünnitajate kõrgest vanusest ja ebatervislikest eluviisidest tingitud tervisehädasid nagu diabeet ja kõrge vererõhk.

Nii selgus alates 2012. aastast läbi viidud projektist, mille tulemusena tahetakse parandada võimalike tervisehädade prognoosimist ja vajadusel ennetamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks rasedate tervisele on Eestis head näitajad perinataalse suremuse osas. Loote hukkumist enne sünnitust, sünnituse ajal ja esimese elunädala jooksul esineb praegu keskmiselt viis juhtu tuhande kohta. Arenguruumi nii ema kui lapse tervise osas aga veel on.

"See näitaja on tõesti heal ja kõrgel tasemel. Mille osas me praegu veel ei ole väga rahul, ongi just see, et me ei suuda neid haigusi ette näha. Me ei näe veel ette tänapäeval, et ühel või teisel juhul kujuneb mingi probleem. Tahame olla ennetavas ja varases diagnostikas paremad," märkis TÜ kliinikumi naistekliiniku arst-õppejõud Kristiina Rull.

Et rasedusaegseid haigusi ja tüsistusi võimalikult varakult avastada ja võimalusel ennetada, on praeguseks uuritud 4500 inimest.

Nende hulgas on nii rasedad, rasedust planeerivad naised kui ka viljatusmuredega naised ja mehed. Tänapäevases meditsiinis mõistetakse, et terve raseduse ja lapse taga on ka mehe tervis.

Nii osaleb uuringus lisaks Tartu Ülikooli naistekliinikumile ja geneetikakeskusele ka androloogiakeskus. Kaasatud on lisaks diagnostikafirma.

"Quattromedi abiga oleme arendamas välja sellist rasedatele mõeldud multimarker ema vereseerumil põhinevat analüüsi, mille eesmärgiks oleks siis tuvastada üsna varakult, raseduse algusjärgus, kas midagi platsenta arengus või ema tervises võiks viidata sellele, et raseduse teisel poolel tekivad komplikatsioonid," rääkis TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Maris Laan.

 

Toimetaja: Priit Luts



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: