Eero Janson: pagulased on eelkõige inimesed ({{commentsTotal}})

Eero Janson
Eero Janson Autor/allikas: ERR

Paadipõgenike olukord, kes proovivad üle Vahemere jõuda Euroopasse, on muutumas järjest kriitilisemaks ja inimõiguste eksperdid soovitavad lääneriikidel võtta rohkem initsiatiivi järgnevate mere katastroofide ära hoidmiseks. Saates "Kahekõne" käis probleemi lahkamas MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson.

Jansoni sõnul on oluline lahenduse leidmiseks arusaada, miks inimesed võtavad ohtliku meretee ette, mitte ei tule euroopasse seaduslikke teid pidi. "Inimestel, kes põgenevad oma kodudest, sest neid kiusatakse taga ja nende inimõigusi rikutakse sõja tõttu, ei ole seaduslike ja turvalisi viise, kuidas euroopasse siseneda," selgitas Janson.

"Esimene samm, kuidas inimkaubitsemise äri sisuliselt päeva pealt ära lõigata, oleks luua need seaduslikud ja turvalised viisid, kuidas europasse sisenda," arvas Janson. Ta tõi näiteks humanitaarviisade jagamise, ümberasustamisega tegelemise ja perede ühendamise lihtsustamise.

Tänaseks on Süüriast põgenenud 4,5 miljonit inimest. Ligi kuus miljonit inimest on riigi sees ümberasustatud ja need inimesed on uued potentsiaalsed põgenikud. Riigid, kes on põgenike laine enda peale võtnud, on Süüria naabrid - Türgi, Liibanon, Iraak, Egiptus ja Jordaania.

"95% põgenikest on nendes viies riigis - Euroopa Liidu lähim pealinn Nikosia asub 350 kilomeetri kaugusel Damaskusest ja seetõttu oleme ka meie Süüria naaberriik aga meie oleme vastu võtnud neljast miljonist üle 200 000 inimese," rääkis Janson.

Viimastel aastatel on Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas konfliktide eest pagevate põgenike arv kasvanud. "Paljud neist kriisidest on pikale veninud kriisid, näiteks Süüria, kus inimesed on põgenenud naaberriikidesse aga nüüd on muutunud humanitaarolukord naaberriikides nii kehvaks, et näiteks Liibanonis on iga neljas elanik Süüria põgenik," selgitas Janson ja lisas, et need inimesed otsivad viise, kuidas edasi minna.

Euroopa Liidu jaoks oli äratuskellaks aasta tagune Lampedusa juhtum, kui saare lähedal hukkus 350 inimest. Pärast seda alustas Itaalia valitsus operatsiooni "Mare Nostrum", mille eesmärk oli inimesi otsida ja päästa Vahemere rahvusvahelistest vetest. "Kuna Itaalia jäeti sisuliselt üksi, selle ülesandega, siis eelmise aasta lõpus operatsioon lõpetati," ütles Janson.

Operatsioon "Mare Nostrum" asendati Euroopa Liidu piirivalveagentuuriga Frontex, mis alustas operatsiooni "Triton", mis tegutseb ainult 30 meremiili kaugusel Malta ja Itaalia rannikust. "Vahetasime inimeste päästmise piirivalvamise vastu - see ei tegutse rahvusvahelistes vetes, kus enamus inimesi hukkub," selgitas Janson.

Eesti on olnud peamiselt transiitriik Skandinaaviasse. Palju oleneb ka riigi mainest - Rootsi on näiteks öelnud, et võtab vastu ja pakub kaitset kõikidele Süüria pagulastele. Eestil on pigem karm maine, sest meil on üsna karm pagulaspoliitika.

"Põhjuseid on tegelikult mitmeid, miks pagulased siia ei taha tulla. Esiteks geograafiline asukoht, sest asume kaugel ja meil ei ole otseühendusi kriisikolletega. Teiseks on smugeldajatel omad trajektoorid ja Eesti jää nii tihedalt rändetee peale, mida smugeldajad kasutavad," rääkis Janson.

Eero Jansoni arvates peaks Eesti liituma ümberasustamise programmiga. "Eesti suudaks alustad 10 kuni 20 perega ja ma tuletan meelde, et näiteks Moldova on võtnud vastu 20 inimest," rääkis Janson.

Ka eestlastel endal on olnud vaja ette võtta tee üle mere Rootsi, kus ka väga paljud eestlased võeti vastu. Samas võib vaielda, et eestlaste põgenemine oli ümberpaiknemine Euroopa kultuuriruumist, kuid praegusel juhul tulevad inimesed teisest kultuuriruumist.

Eero Jansoni sõnul on põgenikud eelkõige inimesed. Kui me räägime inimestest, kes jõuavad siia, siis nende seas on hambaarstid, mehhaanikud ja põhimõtteliselt kõikide elualade esindajad, kuid me tavatseme neid vaadata, kui ühte portsu mingeid immigrante aga samas on nad täiesti tavalised inimesed, oma oskuste ja teadmistega, millega nad saavad siia ühiskonda ka panustada," leidis Janson.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: