Eero Janson: pagulased on eelkõige inimesed ({{commentsTotal}})

Eero Janson
Eero Janson Autor/allikas: ERR

Paadipõgenike olukord, kes proovivad üle Vahemere jõuda Euroopasse, on muutumas järjest kriitilisemaks ja inimõiguste eksperdid soovitavad lääneriikidel võtta rohkem initsiatiivi järgnevate mere katastroofide ära hoidmiseks. Saates "Kahekõne" käis probleemi lahkamas MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson.

Jansoni sõnul on oluline lahenduse leidmiseks arusaada, miks inimesed võtavad ohtliku meretee ette, mitte ei tule euroopasse seaduslikke teid pidi. "Inimestel, kes põgenevad oma kodudest, sest neid kiusatakse taga ja nende inimõigusi rikutakse sõja tõttu, ei ole seaduslike ja turvalisi viise, kuidas euroopasse siseneda," selgitas Janson.

"Esimene samm, kuidas inimkaubitsemise äri sisuliselt päeva pealt ära lõigata, oleks luua need seaduslikud ja turvalised viisid, kuidas europasse sisenda," arvas Janson. Ta tõi näiteks humanitaarviisade jagamise, ümberasustamisega tegelemise ja perede ühendamise lihtsustamise.

Tänaseks on Süüriast põgenenud 4,5 miljonit inimest. Ligi kuus miljonit inimest on riigi sees ümberasustatud ja need inimesed on uued potentsiaalsed põgenikud. Riigid, kes on põgenike laine enda peale võtnud, on Süüria naabrid - Türgi, Liibanon, Iraak, Egiptus ja Jordaania.

"95% põgenikest on nendes viies riigis - Euroopa Liidu lähim pealinn Nikosia asub 350 kilomeetri kaugusel Damaskusest ja seetõttu oleme ka meie Süüria naaberriik aga meie oleme vastu võtnud neljast miljonist üle 200 000 inimese," rääkis Janson.

Viimastel aastatel on Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas konfliktide eest pagevate põgenike arv kasvanud. "Paljud neist kriisidest on pikale veninud kriisid, näiteks Süüria, kus inimesed on põgenenud naaberriikidesse aga nüüd on muutunud humanitaarolukord naaberriikides nii kehvaks, et näiteks Liibanonis on iga neljas elanik Süüria põgenik," selgitas Janson ja lisas, et need inimesed otsivad viise, kuidas edasi minna.

Euroopa Liidu jaoks oli äratuskellaks aasta tagune Lampedusa juhtum, kui saare lähedal hukkus 350 inimest. Pärast seda alustas Itaalia valitsus operatsiooni "Mare Nostrum", mille eesmärk oli inimesi otsida ja päästa Vahemere rahvusvahelistest vetest. "Kuna Itaalia jäeti sisuliselt üksi, selle ülesandega, siis eelmise aasta lõpus operatsioon lõpetati," ütles Janson.

Operatsioon "Mare Nostrum" asendati Euroopa Liidu piirivalveagentuuriga Frontex, mis alustas operatsiooni "Triton", mis tegutseb ainult 30 meremiili kaugusel Malta ja Itaalia rannikust. "Vahetasime inimeste päästmise piirivalvamise vastu - see ei tegutse rahvusvahelistes vetes, kus enamus inimesi hukkub," selgitas Janson.

Eesti on olnud peamiselt transiitriik Skandinaaviasse. Palju oleneb ka riigi mainest - Rootsi on näiteks öelnud, et võtab vastu ja pakub kaitset kõikidele Süüria pagulastele. Eestil on pigem karm maine, sest meil on üsna karm pagulaspoliitika.

"Põhjuseid on tegelikult mitmeid, miks pagulased siia ei taha tulla. Esiteks geograafiline asukoht, sest asume kaugel ja meil ei ole otseühendusi kriisikolletega. Teiseks on smugeldajatel omad trajektoorid ja Eesti jää nii tihedalt rändetee peale, mida smugeldajad kasutavad," rääkis Janson.

Eero Jansoni arvates peaks Eesti liituma ümberasustamise programmiga. "Eesti suudaks alustad 10 kuni 20 perega ja ma tuletan meelde, et näiteks Moldova on võtnud vastu 20 inimest," rääkis Janson.

Ka eestlastel endal on olnud vaja ette võtta tee üle mere Rootsi, kus ka väga paljud eestlased võeti vastu. Samas võib vaielda, et eestlaste põgenemine oli ümberpaiknemine Euroopa kultuuriruumist, kuid praegusel juhul tulevad inimesed teisest kultuuriruumist.

Eero Jansoni sõnul on põgenikud eelkõige inimesed. Kui me räägime inimestest, kes jõuavad siia, siis nende seas on hambaarstid, mehhaanikud ja põhimõtteliselt kõikide elualade esindajad, kuid me tavatseme neid vaadata, kui ühte portsu mingeid immigrante aga samas on nad täiesti tavalised inimesed, oma oskuste ja teadmistega, millega nad saavad siia ühiskonda ka panustada," leidis Janson.

Toimetaja: Allan Rajavee



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.