Töötajad saavad varsti nõuda oma töökoha radoonisisalduse kohta andmeid
Eesti peab järgmise nelja aasta jooksul kehtestama piirmäära, millest alates tuleb loodusliku radioaktiivse gaasi - radooni sisaldust siseõhus vähendama hakata. Euroopa Liidu direktiiv muudab radoonimõõtmise teenust pakkuvate ettevõtete turgu ja töötajatel on õigus on tööandjalt nõuda kinnitust, et radoonisisaldus jääb töökohal normi piiresse.
Radoon on loodulik radioaktiivne gaas, mis mõnedes Eesti piirkondades imbub suuremates kogustes läbi maapinna ja võib põhjustada kopsuvähki. Eesti radoonirohkeim piirkond on põhjarannik ja siin tasuks radoonimõõtmisi teha ja sellist teenust keskkonnaamet soovijatele ka pakub, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Keskkonnaameti kiirgusseire büroo peaspetsialist Alar Polt selgitas, et inimeste kodudesse paigaldatakse spetsiaalsed detektorid, tavaliselt üks magamistuppa ja teine elutuppa. "Tähtis on panna sinna, kus inimesed kõige rohkem aega veedavad," lisas Polt.
Radoon jätab lagunemisel detektoriks olevale kiletükile jäljed, mida analüüsides saab kindlaks määrata, palju radooni siseruumi õhk sisaldab. Eestis on praegu kindlaks määratud vaid lasteasutustes lubatud radooni piirmäär. Tulevikus kehtib see kõikidele majadele.
"Nüüd, pärast direktiivi vastuvõtmist, me peame need normid sisse viima ja tuleb kehtestada tase, millest üle tuleb kaaluda meetmeid radooni vähendamiseks. See on 300 Bq m3 õhu kohta, sealtmaalt tuleb midagi ette võtta," selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik Evalyn Müürsepp.
Eestis on olemas ka teadmised, milliseid seadmeid ja ehitustehnoloogiat kasutada, et radooni majadesse võimalikult vähe sisse imbuks. Samas pole mõõtmisteenusele kehtestatud mingeid norme ja tegutsemas on tõelisi soolapuhujaid.
Pärast 2018. aastat tellitakse radoonimõõtmist kindlasti rohkem ja radoonirohkes piirkonnas töötavatel inimestel, kelle töökoht on kas keldri- või siis esimesel korrusel, on õigus sellist mõõtmist ka tööandjalt nõuda. Hetkel tuleb keskkonnaamet tellitud töödega toime.