Eero Janson: Eesti põgenike vastuvõtusüsteem pole varjupaigataotluste laineks valmis ({{commentsTotal}})

MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoni arvates pole Eesti valmis põgenikke vastu võtma, sest meil ei ole põgenike vastu võtmiseks loodud piisavalt töökindlat vastuvõtusüsteemi.

Eero Jansoni sõnul on peamised väljakutsed 768 varjupaigataotluse menetlemine ning siia saabujatele majutusvõimaluste leidmine.

"Tuletan meelde, et alates aprillist jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt esimese kuue kuu jooksul ei tohi põgenikud töötada," selgitas Janson, kelle sõnul tähendab see, et sisuliselt peavad siia saabuvad inimesed menetlusperioodil elama riigi kulul ning nad ei saa sinna midagi parata.

Jansoni hinnangul ei ole suur taotluste arv Eestile jõukohane. "Viimase 18 aasta jooksul on Eesti tegelikult vastu võtnud vähem kui 700 põgenikku," ütles Janson "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Samuti leidis Janson, et võimekuse puudumise tõttu luuakse kvootide määramisega olukord, mis ei ole aus ka inimeste vastu, kes otsivad Eestist varjupaika.

"Nende põgenike vastu võtmine tähendab seda, et meil peab olema töötav vastuvõtusüsteem kohapeal valmis ja see ei tohiks ka muutuda loteriiks, kus veab nendel, kellele tõmmatakse kübarast välja näiteks Rootsi, ja läheb halvasti neil, kes saavad endale Eesti," rääkis Janson.

"Kuna Euroopa Liidu riikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid erinevad väga suurel määral, siis hetkel, ei oleks väga õige kvoodi alusel pagulasi niimoodi jaotada," arvas Janson.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: