Haapsalu tähistab kuurordi 190. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

Haapsalus tähistati täna 190 aasta möödumist ajast, mil väikelinnast hakkas arenema mereäärne kuurort. Sünnipäevaks korraldatud teemapäeval peeti meeles ravimuda, mille tervistav toime andis Haapsalu populaarsusele esimese tõuke.

Kahe sajandi jooksul on korduvalt muutunud nii riigikord kui ka kultuuriruum, milles elame. Sellest hoolimata on Haapsalu suutnud säilitada oma positsiooni ühe Eesti tuntuma suvituskohana. Haapsalu hakkas kuurordina tuntust koguma 1825. aastast, mil sinna rajati arstina töötanud Karl Abraham Hunniuse eestvedamisel Haapsalu esimene vesimudaravila. Haapsalu linna ning Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse poolt kuurordi sünnipäevaks korraldatud teemapäeval arutleti nii ravimuda ajaloo kui ka selle tänaste kasutusvõimaluste üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui ravimuda abil kogus Haapsalu kuulsust, siis jätkuva populaarsuse on SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärna sõnul taganud väikelinna arhitektuuriline miljöö ja kultuuritraditsioonid.

"Ma arvan, et sellel 19. sajandi kuurordi tõusu lainel ei ela mitte meie siin Haapsalus vaid ka kõik teised suvituslinnad," tõdes Pärn.

Rääkides sellest, mida võiks teha, et Haapsalu veelgi enam puhkajaid tuua, mainis Haapsalu linnapea Urmas Sukles Haapsalu raudtee taastamise vajalikkust. Ligi sada aastat sai Haapsalu ja Tallinna vahel liikuda rongiga, kuid 2004. aastal lammutati Haapsalu ja Riisipere vahele jääv raudteelõik.

"Kui raudteeliiklus alguse sai, siis see oli ikkagi Haapsalule ja lähialadele suureks tõukuriks ja arengu katalüsaatoriks. Kui nüüd raudtee tuleks, siis ma arvan, et Haapsalu kui kuurordi rahvusvaheline maine saaks tõsise taganttõuke," ütles Sukles.

Haapsalu kuurordi aastapäev on sündmus, mis tõusis tähtsale kohale alles lähiminevikus. Esimest korda tähistati kuurordi sünnipäeva viie aasta eest, mil Haapsalu promenaadil tehti mudaravirekord - üheaegselt tehti ravimudaprotseduure 51 vannis.

Toimetaja: Maarja Roon



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: